Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kruuda: Sulling läheb nagu härg ees
Tööstur pole kitsi kiitma väliskaubandus- ja ettevõtlusministrit Anne Sullingut, kes „läheb nagu härg ees“ ja sillutab Eesti ettevõtjatele teed, kuid nendib, et Tere jaoks takerduvad uuel turul avanenud võimalused tooraine nappuse taha.
„Müüme oma piima Leetu, aga Kruudale ei anna,“ kirjeldas Kruuda mõrult piimatootjate suhtumist, märkides, et pikaajalisi suuremaid ekspordipinguid sellisel moel ei täida. Töötlemise võimsust oleks Eestis piisavalt.
Esimene partii 100 tonni läheb Jaapanisse teele, kuid Tere põhifookus jääb ikka koduturule, kus kaubamärki on üle 20 aasta üles töötatud. Sellele lisaks läheb edaspidi ehk 40 tonni piimapulbrit kuus Vietnami turule - see on paras kogus, rehkendab Kruuda, kes oli üks reedel Jaapani saatkonda kutsutud kokku 35 firma esindajatest, kes Jaapaniga äri ajavad või seda plaanivad.
„Jah, seni kui piimatootjad jahivad pidevalt parima hinna pakkumist, püsib usaldamatus, hüpatakse alt ära,“ nõustus Anne Sulling, et turu avamisest ei pruugi veel äri sündida.
Samas võiksid ka Eesti piimatootjad ministri arvates võtta pikema suhte perspektiivi, millele üles ehitada stabiilne ja pikaajaline koostöö. Just pikaajalised suhted, mis peavad vastu ka katsumustes, on Jaapani turu ja ärisuhete üks iseloomulikemaid omadusi. See turg võiks olla üks alternatiiv ebastabiilsele Vene turule, kuhu piimapulbri ja juustu järel võiksid tee leida ka teised Eesti põllumajandussektori tooted nagu veiseliha või erinevad mahepõllunduse saadused. Samuti Eesti tööstustooted.
Raud on praegu kuum, mitmed kõrgetasemelised vastastikused visiidid ning huvi Eesti e-lahenduste vastu on Jaapanis Eestile tähelepanu tõmmanud.
„See ei kesta igavesti. Me peame seda momenti kasutama,“ ärgitas Sulling, soovitades üritajatel ohtralt reklaamimaterjali valmis panna.
EASi juhi Hanno Tombergi sõnul on Jaapan koos Norra ja Rootsiga see sihtturg, kus lähemal aastal ärisuhete aktiivsus võiks enim kasvada. Aasta lõpuks loodab Eesti Jaapaniga sõlmida topeltmaksustamise vältimise lepingu, käimas on ELi ja Jaapani vabakaubanduskõnelused. Kõrgetasemelised vastastikused visiidid jätkuvad. „Poliitikud pingutavad,“ nentis Tomberg.
Praegu on Jaapani osakaal Eesti ekspordis alles 0,5% ja impordis 0,2%. IT-le ja e-lahendusele lisaks näeb Tomberg head potentsiaali Jaapani turul Eesti traditsioonilistele tööstusharudele.
„Kuid me peame suutma tarnida suuremaid koguseid ja seda pidevalt,“ ütles Tomberg, joonides samuti alla koduse koostöö tähtsust.
Ent niisama hästi sobib Jaapan turuks nišitootele, nagu alpaka nahast vaibad, mille toore tarnitakse Peruust, õmblemine toimub Saaremaal ja müük läheb Eestist enam kui 30 riiki, sealhulgas Jaapanisse.
Hetkel kuum
„Põnev turg. Lubadused peavad,“ kirjeldas Decoreter OÜ/Alpaka tegevjuht Peeter Pappel, mööndes, et turule pääs nõuab omajagu vaeva ja kannatlikkust – näidist näidise järel.
Värskeimad teated Jaapani majandusest viitavad nõudluse tugevnemisele selles maailma ühes suurimas maajandusruumis. Majapidamiste tarbimine kasvab, töötus alaneb ning Jaapani suurfirmad on just nõustunud viimaste aastate suurima palgatõusuga – näiteks autotootjas Toyota kerkivad palgad keskmiselt 3,2%. See on kiireim palgakasv viimase 13 aasta jooksul.
Jaapani keskpanga kaks aastat tagasi alanud agressiivne võitlus pikalt riigi majandust painanud deflatsiooniga küll alles kestab, kuid Jaapaniski mängib inflatsiooninäitajais olulist rolli nafta hinna langus, mis teisalt inimestele tarbimiseks rohkem raha kätte jätab.
Seotud lood
Uurisime väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingult, mida peaksid Eesti põllumajandustootjad silmas pidama uute eksporditurgude otsimisel?
Eesti piimatöösturid on allkirjastanud Jaapani suurkorporatsiooniga Marubeni Corporation esimesed lepingud Eesti lõssipulbri ja juustu müügiks.
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele