Põllumajandusettevõtte üldjuhtimisele keskendunud OptiFarmi taanlasest koolitaja Peter Thomsen räägib, kuidas valida silole õige väetamisstrateegia.
Silo on kõige kulukam osa söödast ja seetõttu on õige strateegia valimine äärmiselt tähtis. Jälgida tuleb kindlasti: rohusegu, niitmiste arvu aastas, väetamist, pinnasetüüpe, kasutatavat hektarite arvu ja maisiala.
Samuti on tähtis seada kvaliteedieesmärke. Konkreetse põllu toodang ja lauda vajadused peavad omavahel kindlasti sobima.:
Thomseni soovitab arvesse võtta kindlasti järgnevaid punkte-eesmärke
Kui kasutate aega iga välja kategoriseerimiseks, võib see säästa teile palju raha ja aidata teil valmistada head silo, mis vastab teie vajadustele.
Seega kui on olemas hästi rajatud ristikupõld, tasuks väetamisega olla ettevaatlik,  suur lämmastikutase vähendab proteiini ja alandab kiiresti ristikuprotsenti. Seetõttu on tähtis säilitada suurt ristikuprotsenti, et silo tootmine oleks ökonoomne.
Kui soovite, et proteiini tase oleks kõrge, tuleks 1. niitmine teha varakult ja suurendada niitmiste arvu aastas 4-ni ning valida suure ristikusisaldusega rohusegu.
Thomsen on Eestis juhtinud luksushotelli Kalvi Mõis, suure teraviljakasvatusettevõtte Rannu Rukkilill OÜ ja voodilamelle tootva tehase Flexa Group Eesti tütarfirma ettevõtmisi.
Thomsen esineb ka 26. ja 27. märtsil põllumajanduskonverentsil, kus antakse ülevaade ka Taani põllumajandusaris toimuvast. Tutvuge kavaga SIIN

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele