Alati kui avaneb lauda uks ning nähtavale ilmub 60 või 380 või 840 pealine piimakari on nad esimesel hetkel konsulendile kui juhuslikult valitud hulk ube Mr. Jevons´i testis.Selleks, et karja toodangunäitajate analüüsi kaudu jõuda järelduste ja soovitusteni on lisaks vaja läbi käia järgnev küsimuste-vastuste ahel:
Milline on piimatoodangu suhteline seisund? Kas eelmisel ja üleeelmisel aastal lüpsti vähem või rohkem? Kui erinevad või sarnased on kontrollüpsi ja tangiproovi näitajad? Millal proove võetakse?Milliste loomade toodang on liiga madal? Millised olid uuslüpsi alguse toodangunäitajad? Kui pikalt on loom lüpsnud?Millised on haiguste või kõrvalekallete mõju? Mastiidid (kliinilised, subkliinilised), lonked, ainevahetushäired? Pikenenud poegimisvahemik?
Nagu näete, on veel enne, kui jõutakse sööda ja söötmiseni, lisandunud kokku ca. kümme faktorit mis tõstavad „ubade arvu“ kastis 60X10 või 380X10 või 840X10 tasemeni sõltuvalt sellest, millise lauda ukse avame.
Ülaltoodud näide iseloomustab kui kiiresti kasvab põhjuste paljusus ja analüüsi keerukus ja kui kiiresti lõppeb inimese enda võimekus situatsiooni analüüsida. Tõsi – on veel üks raskesti defineeritav parameeter – intuitsioon. See on tunnetuslik oskus laudas toimuvat tajuda. Paraku seda alati ja kõiges ning kõigile ei jätku.
Hulk andmeid istuvad küll andmebaasides, kuhu neid muudkui juurde salvestatakse, kuid ei taaskasutata otsuste langetamiseks ega tegevuste juhtimiseks. Nii esitataksegi iga kuu raamatupidamise infot lootes, et tehes samu tegevusi, mis eelmine aasta saavutame siiski planeeritud tõusu. Aga ei pruugi! Siinkohal viitasin ärianalüüsi konsultant Andres Kukke sõnadele, millele ma ise kahe käega allakirjutan.
Mida enam me tahame teada, seda enam andmeid tekib. Mida enam andmeid tekib, seda raskem on seal orienteeruda. Probleemist üle olemiseks on vaid üks viis – korralik andmete analüüs. Selleks ei pea ennast IT lahenduste soetamisel vigaseks maksma – piisab ka sellest kui tehakse infovajaduse kohta analüüs ning näiteks konsultant korjab vajalikud andmed kokku ning analüüsib neid enda vahenditega.
Autor: Karel Kuningas