Eestis on 7500 alternatiivkütusega sõidukit ehk napilt vaid 1% kõikidest registris olevatest sõiduautodest ja tarbesõidukitest on alternatiivkütusega sõidukid.
Alternatiivkütusega sõidukite ja hübriidide puhul peljatakse, et tegemist on mänguasjadega, mis päris maailmas vastu ei pea ning nende kiirendus vastab tasa ja targu sõitva eakama inimese vajadustele. Kasutajad kinnitavad aga vastupidist. „Nagu kõik uued asjad, vajab ka hübriidauto alguses harjumist,“ rääkis ASi Kalev ja ASi Põltsamaa Felix autohankega tegelenud büroojuht Kaire Kattai. Toyota Aurised ja Yarised valiti välja enam kui 144 mudeli ja alamudeli seast 40 kriteeriumi alusel.
Büroojuht märkis, et ka neil leidus umbusklikke, kes arvasid, et hübriid ei pea Eesti talvele vastu. „Millegipärast oli arusaam, et hübriidauto ei liigu edasi, ehk siis sõiduki kiirendus on kehv,“ rääkis ta ja lisas, et nende autopargi põhjal võib küll väita, et mõlemad kartused olid asjata ning 52 hübriidauto kasutajalt pole siiani negatiivset tagasisidet tulnud.
Kui suur on kokkuhoid?„Algselt panime endale eesmärgi vähendada sõidukitega seotud kulusid 20%. Tänase seisuga on mõlema ettevõtte autopargi kokkuhoid üle 26%,“ rääkis Kattai ning lisas, et autopargi vahetusega ollakse väga rahul. Lisaks majanduslikule kokkuhoiule paiskavad 51 uut autot järgmise kolme aasta jooksul keskkonda ligi 262 tonni vähem CO² kui nende vana autopark seda teinud oleks.
* Gaasiautodel on paar suuremat takistust.
Tanklate võrk on tõhusalt arenenud LPG (vedelgaas - toim) sõidukitele, samas CNG (surugaas - toim) osas on võrk peaaegu olematu. Lisaks on gaasi puhul levinud mitmed eelarvamused, enamus põhjendamatud. Eelarvamus gaasiaktsiisi võimaliku tõstmise ees on paraku suur ja kahjuks on see oht ka tegelikult olemas. Reaalseks probleemiks on ka gaasiseadmete järelpaigaldajate ebaühtlane kvaliteet, mis on turul usaldamatust tekitanud.
* Kui riigiga oleks võimalik partei- ja koalitsiooniülene kokkulepe gaasiaktsiisi osas, siis ülejäänud eelarvamuste ja probleemidega saaks AMTEL hakkama. Võrdleme siinkohal elektriautode lansseerimist Eesti turule - toetusavaldusi laekus päevas heal juhul üks. AMTELi ja partnerite tõhusa valgustustöö tulemusena laekus toetuste vastuvõtmise viimastel päevadel sadakond avaldust. Sama on tehtav gaasi puhul.
* Eraldi valus probleem on biogaas
. Sellel on omad positiivsed küljed, kuid tänaseni puudub teave (vähemalt ei ole avalikustatud), kui palju see kokku maksma läheb? Kokkuvõttes on alternatiivsete kütuste seis suhteliselt nigel, kuid mitte lootusetu. Riik võiks koos erialaliitudega määratleda reaalsed suunad, mitte pendeldada ühest äärmusest teise.
Lugege seda artiklit pikemalt 26. veebruari Logistika kuukirjast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele