Mis on fluoromeetriline kiiranalüüs?

See meetod on kasutusel alates 1992. aastast ja põhineb aastatepikkusel agronoomilisel uurimistööl. Fluoromeetrilist kiiranalüüsi kasutatakse 30 riigis ja aastas tehakse keskmiselt 50 000 analüüsi.

Analüüsi käigus mõõdetakse fotosünteesiprotsessis tagasi peegelduvat fluorestsentskiirgust. Keerulise fotosünteesi tulemusel muundatakse valgusenergia taime kasvuks (biomassiks). „Hea tervisega“ taime analüüsides  on tagasi peegelduva fluorestsentsi osakaal suhteliselt väiksem, „stressis taime“ puhul aga suurem.  Erinevatele taimeliikidele on väljatöötatud nn standard fluorestsentskõverad. Mõõtmiste tulemusel saame teada, kas fluorestsentskõver vastab standardile või esineb kõrvalekaldeid. Analüüsiraport annab graafilisel kujul teada, kas fotosünteesi indeks on normis ja kas esineb riske toiteelementidega varustatuses.

Analüüsi teel on võimalik taime toiteelementide puuduse riske diagnoosida varakult, 3- 20 päeva enne nähtavate sümptomite ilmnemist. Igal elemendil on päevade välde erinev. See annab võimaluse taimekasvatajal õigeaegse lehtede kaudu lisaväetamisega ära hoida toiteelementide puudusest tingitud saagikadu ja saagi kvaliteedi langust.

Osalise analüüsiga saab määrata 6 toiteelementi  (N,K,S,Mg,Mn,B) ja täisanalüüsiga 8 toiteelementi  (N,K,S,Mg,Mn,B, Ca ja Fe). 

Mõõtmised on soovitatavad eelkõige tootjaile, kes ei kasuta optimaalset väetamist  või kes soovivad optimeerida  teadmistepõhist  täiendväetamist  kõrge saagitaseme ja kvaliteedi  saamiseks.