Selleks, et tagada vasikatele hea start ja saavutada nende kiire kasv varases eas, panustavad veisekasvatajad olulisel määral noorloomade võõrutuseelsesse söötmisesse.
Vasika võõrutusjärgse söötmise tähtsuse alahindamine mitte ainult ei vähenda looma kasvukiirust, vaid võib pidurdada vatsa normaalset arengut ja pikemas perspektiivis vähendada ka lehma potentsiaalset eluajatoodangut.
Ohio Ülikooli ja Purina Loomade Söötmiskeskuse (Purina Animal Nutrition Centre) koostööna valminud uurimistöö tulemuste kohaselt võib väita, et toetades vasika immuunsüsteemi ja vatsa arengut on võimalik vältida tüüpilist võõrutusjärgse ratsiooni muutustest tingitud kasvu pidurdumist. Selle uue informatsiooni põhjal on paljud vasikakasvatajad hakanud ümber hindama seniseid võõrutusjärgse söötmise põhimõtteid ja pöörama tähelepanu just vasikate vatsa normaalse arengu tagamisele.
Miks keskenduda vatsa arengule?
Nimetatud lenduvaid rasvhappeid ei peeta aga vatsahattude arengut stimuleerivateks ühenditeks. On täheldatud, et loomadel, keda söödetakse kõrge koresöödasisaldusega ratsiooniga, on paks ning lihaseline vatsasein, vatsahatud on lühikesed ja paiknevad hõredalt. Selline vats ei ole optimaalselt arenenud ja seetõttu ka ei toimi optimaalselt.
Soovitud tulemuseni viib tasakaalus ratsioon
Vatsa (vatsahattude pikkus, pindala, vatsaseina lihased) normaalse arengu tagamiseks on oluline, et võõrutatud vasikate ratsioon sisaldaks lisaks kvaliteetsele koresöödale ka nende eale sobivat teraviljasööta.
Ratsiooni suurem teraviljasisaldus aitab kaasa vatsahattude arengule, mis omakorda on kriitilise tähtsusega toitainete imendumise seisukohast. Läbi vatsahattude toimub lenduvate rasvhapete ja teiste vatsaseede lõpp-produktide imendumine vereringesse, kus jätkub nende edasine lõhustamine.
Koresöödal on võõrutatud vasikate ratsioonis oma ülesanne. Selle fermenteerumine toimub vatsas ja vatsaseina silelihaste regulaarsete kontraktsioonide toimel segatakse vatsa sisu pidevalt. Seega on ka vatsaseina silelihased hästitoimiva vatsa oluline osa.
Vatsaseina paksus kasvab koos ratsiooni koresöödasisalduse tõusuga ning vatsahattude areng ei pruugi vatsaseina lihaskoe arenguga seotud olla.
Vatsa arengu seisukohast on oluline, et vasikate ratsioon oleks tasakaalus. Liiga palju teravilja ilma piisava koresöödata põhjustab vatsahattude ülekasvamist, sageli isegi sellisel määral, et vatsahatud kleepuvad omavahel kokku ja pulstuvad.
Liiga suures koguses teraviljasööt on ka põhjuseks, miks vasikate vatsa-seina lihaskude on puudulikult arenenud. Nii juhtub sageli siis, kui loomad saavad ainult teravilja.
Kui aga vasikad saavad liiga palju koresööta ilma piisava teraviljasöödata, siis arenevad neil vatsad, mis on küll tugeva ja paksu silelihaskoega, kuid vatsahatud on lühikesed ja paiknevad hõredalt, mis tähendab, et optimaalseks ainevahetuseks vajalik hattude pind on väike.
Kuna eri farmides on söötade kvaliteet erinev ja ühist kõigile sobivat soovitust ei eksisteeri, siis on soovitav, et vasikakasvatajad laseksid ratsiooni koostamiseks söödaproovid analüüsida ja konsulteeriksid söötmisspetsialistiga.
Noorloomad, kes ei pea taluma võõrutusjärgse juurdekasvu järsku pidurdumist, saavutavad soovitud seemenduskaalu varem, liituvad varem põhikarjaga ja hakkavad varem tagasi teenima nende üleskasvatamisele tehtud kulutusi.
Allikas: Eesti Põllumajandusloomade jõudluskontrolli AS
 
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.01.15, 09:00
Kriisiperioodil toovad piimafarmile edu majanduslikult kaalutletud  otsused
Soovides jätkata, peame juhtima piimatootmise igas farmi valdkonnas maksimaalselt efektiivseks. 
  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.14, 10:42
Terve vasikas on eduka karja alustala
Eduka karja alustala on terve vasikas, keda peab kasvatama ja toitma planeeritult juba sündimisest peale. Vasikate õige hoolduse korral suureneb farmi tootlikkus ja kasum.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.14, 13:55
Piimandus kogeb raskeid aegu vaid lühiajaliselt
Kuigi praegune madal piima hind farmereid sugugi ei rõõmusta, usub loomasöötasid tootva Saksa ettevõtte Josera ekspordijuht Gernot Ströbel, et raskused on lühiajalised.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.26, 15:41
Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele