Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Padar küsib valitsuselt lisaraha piimatootjatele
Miks on seda erakorralist abi vaja?
Vene Föderatsiooni otsus kehtestada alates 7. augustist 2014 täielik embargo Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast imporditavatele mitmesugustele põllumajandustoodetele, sealhulgas juustule, piimale ning piimatoodetele, on põhjustanud niigi 2014. aasta 2. kvartalist langusetrendis olnud piima ja piimatoodete turuolukorra märkimisväärse halvenemise. Enim on olnud mõjutatud Balti riikide piimasektorid, kus traditsiooniliselt on Venemaale ekspordil suur osatähtsus ning kus piima kokkuostuhinnad on seetõttu teinud teistest riikidest järsema languse.
Eestis kukkus keskmine piima kokkuostuhind Venemaa impordipiirangute eelselt tasemelt 32,31 senti/kg juulis kiirelt kahe kuuga 22% võrra tasemeni 25,15 senti/kg septembris (2013.aasta septembriga võrreldes 27% madalam hind). Väga madalale 25 senti/kg tasemele on hind jäänud püsima ka järgnevatel kuudel ning detsembris maksti tootjatele piima eest keskmiselt 24,95 senti/kg.
2015. a jaanuari kohta ametlikke andmeid veel pole, kuid sektorist tulnud signaalide kohaselt oli keskmine hind siis isegi pigem veidi madam ning turul pole hetkel ka märke, et hind võiks lähiajal taas tõusma hakata.
Euroopa Komisjon eraldas juba meie tootjatele erakorralist abi
Balti riikide piimatootjate olukorra leevendamiseks otsustas Euroopa Komisjon neile riikidele eraldada ühekordse rahastamispaketina erakorralise abi suuruses 28,7 miljonit eurot, millest 6,868253 miljonit eurot nähti ette Eesti tootjatele.
Eestile määratud erakorralise abi summa jaotamispõhimõtted töötati koostöös Põllumajanduse ja Registrite Ametiga välja piima tootmiskvoodi kasutamise kohta saadaolevate viimaste andmete analüüsi alusel. Abi andmist käsitlev põllumajandusministri määrus jõustus 19. jaanuaril 2015. a ning maksed teostatakse hiljemalt 15.veebruariks.
Euroopa Komisjon eeldab ka liikmesriigi omapoolset panustamist
Kuna EL rahastamispaketiga hüvitatakse ainult piiratud osa Balti riikide piimatootjate kantud tegelikust kahjust, siis lubatakse neil riikidel lisaks EL eelarvest antavale abisummale anda piimatootjatele samade kriteeriumite alusel täiendavat siseriiklikku toetust ulatuses, mis ei ületa EL eelarvest antavat abisummat ehk siis eeldatakse ka liikmesriigi endapoolset konkreetset panustamist.
Millised on piimatootjatele antava täiendava siseriikliku erakorralise abi kulud?
Arvestades piimatootmise omahinda (hinnanguliselt ca 30 senti/kg), siis EL poolt eraldatud erakorraline abi (määraga 4,57 senti kõigile piimatootjatele esimese kuni 200 000 kg abiõigusliku kolme kuu jooksul turustatud piima kilogrammi kohta ning 4 senti 200 000 kg ületava piima kilogrammi kohta) aitab ligilähedaselt katta omahinna ja kokkuostuhinna vahet septembri, oktoobri ja novembri osas.
Hetkel kuum
Abisummaga kaetakse piimatootjate detsembrikuu tulupuudujääk
Detsembris turustati Eestis PRIA kvoodistatistika andmetel 58 405 278 kg piima (58 111 504 kg piima tarniti kokkuostjatele ning arvestuslikult 293 774 kg piima turustati otse lõpptarbijatele – piima otseturustamise andmeid kogutakse kvartaalselt ning seetõttu arvestatud 9 kuu andmete põhjal keskmist otseturustatud piima kogust kuu kohta). Selle koguse piima tootmise omahind ulatus ligikaudu 17,52 miljoni euroni (58 405 278 kg * 0,3 eurot), kuid detsembri keskmise piima kokkuostuhinna 24,9 senti/kg juures said tootjad turustatud piima eest 14,54 miljonit eurot (58 405 278 kg * 0,249 eurot). Detsembri arvestusliku piima omahinna ja kokkuostuhinna vahe ligikaudseks kompenseerimiseks EL erakorralise abiga kaetud kuudega võrreldava tulemuse saamiseks kulub 2 800 000 eurot ehk 4,8 senti iga detsembris turustatud piima kilogrammi kohta.
TAUST - Põllumajandusministeerium saatis eile, 03.02., taotluskirja Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservist 2 800 000 euro eraldamiseks piimatootjatele täiendava siseriikliku erakorralise abi andmiseks.
Seotud lood
Eesti piimatootjate olukord on muutunud sedavõrd keeruliseks, et iga kümnes võib lõpetada poole aasta jooksul tegevuse.
Headel aegadel tehakse paljud suurtest otsustest ja kriisi ajal tehakse enamik õigetest otsustest. Loomakasvatuse nõustajana on Kuningas neid vahetult kogenud.
Eestis makstakse 706 piimatootjatele Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks kokku ligi 6,9 miljonit eurot.
AS Perevara koondab ettevõtte sajast töötajast seitsekümmend viis ja likvideerib neli piimafarmi viiest, kirjutab ajaleht Vooremaa.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Enimloetud
1
2
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele