Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kullman: Kõige rumalam seadus
Minu kui ettevõtja meelest kõige rumalam 1000euroste arvete deklareerimise seadus kehtib pea kuu aega. Selle asemel, et kõigile lisandväärtuse loojatele rahulikku jõuluaega soovida, kinkis riik meile võimaluse 22.detsembril esmakordselt ka deklareerida.
Probleem pole selles, et me ei võiks neid 1000euroseid arveid deklareerida. Omavahel öeldes pole see keeruline. Iseasi on, mis nende aruannetega edasi suudetakse teha. Veel olulisem on aga, et millist signaali see kannab.
Riigi ja ettevõtete vahel ei tohi olla vägikaikavedu ja kahtlustusi. Iga riigi rikkus tuleb ettevõtlusest ja ei kusagilt mujalt. Riigi arengu oluline eeldus on koostöö ettevõtete ning riigi vahel. Koostöö ei toimi usalduseta, usaldamatus on frustreeriv.
Bürokraatiat on vaja vähendada, mitte juurde tekitada. Bürokraatia on ettevõtluse kõige suurem vaenlane, sest see on kaval, ohtlik ja kallis ning vähendab omakorda usaldust. Väide, et ettevõtjad saavad 1000euroste deklareerimise seadusega abil aidata riigil käibemaksu pettureid leida, ei ole õige, ma ei usu ma sellesse. Mina tean, et ma ei väljasta ega saa arveid käibemaksupetturitelt.
Seadused peavad tooma seaduskuulekale ettevõtjale kasu, sest need ettevõtjad toovad riigile kasu. Ausad ettevõtjad on ausad edasi, kui neid ei narrita, ja petised ei tea seadustest niikuinii midagi. Milles seisneb siis minu ettevõtte abi? Milles seisneb teiste seaduskuulekate abi? Tean seda, et suureneb selle raha ja töö kulu hulk, mis kliente juurde ei too. Sellised seadused on nagu vesivõsud – kui neid kohe maha ei võeta, siis arenevad need edasi ja hakkavad oma elu elama. Bürokraatia sünnitab alati bürokraatiat juurde. Kui see meede oleks efektiivne, kasutaksid seda paljud teisedki riigid.
1000euroste deklareerimise seaduse arutamise ja vastuvõtmise ajast on olukord Eestis dramaatiliselt muutunud. Nüüd oleme sõdiva riigi naaber, impordikeeld põllumajandustoodetele kahjustab meid oluliselt enam kui ülejäänud Euroopat, meie majanduskasv on oodatust tagasihoidlikum. Päris tõsine olukord, kas pole? Kahjuks langetab see kõik Eesti riigi mainet investeerijate silmis. Lisanduv sõnum, et selles riigis suureneb bürokraatia, võib kallutada nii mõnegi kaalukausi meile kõigile kahjulikumas suunas – uued investeeringud jäävad tulemata, mitmed ettevõtjad kaaluvad firma viimist mujale.
Seotud lood
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele