Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sulling: ekspordime piimatooteid ilmselt Aasiasse
Äripäeva andmetel võib olla tegu ühe Jaapani korporatsiooniga.
Millal stardib esimene kogus piimatooteid Eestist Jaapanisse?
Alates augusti algusest, kui Venemaa toiduainetele sisseveokeelu kehtestas, on käinud aktiivne töö, et keelu alla läinud turu asemele leida püsivad ja stabiilsed lahendused. Paljuski on siin abiks olnud head sidemed Aasias.
Minu kindel seisukoht on, et Eesti toidutootjate sõltuvust Venemaast peab vähendama ning selleks on parim lahendus mõelda ja tegutseda märksa globaalsemalt kui seni. Meie peamine fookus on olnud just Aasial, eelkõige seetõttu, et sealsetele turgudele on meie piimatoodetel tänu headele kontaktidele võimalik kõige kiiremini siseneda.
Meil on tekkinud hea kontakt ühe Aasia suurkorporatsiooniga, kes tegutseb erinevatel turgudel. Nad on käinud Eesti piimatööstustega ka tutvumas ning jäänud nii meie tootmisprotsesside kui toodete kvaliteediga väga rahule. Kindel huvi on neil nii Eesti juustu, piima- ja vadakupulbrite kui ka või vastu.
Iga toote puhul on erinev tarnimise ajakava. Kõige varem, loodetavasti järgmise aasta esimestel kuudel on võimalik teele saata konteinerid juustuga, seejärel piima- ja vadakupulber ja või. Kõige kauem, kuni kuus kuud võib aega võtta demineraliseeritud vadakupulbri eksport, sest tegemist on lastetoidu komponendiga, mida soovitakse enne ostmist põhjalikult kohapealsetes laborites kontrollida. Kui selgub, et juustu eksportimise eelduseks on uued pakkeliinid, siis võib see järjekord muutuda, sest seadmete sisseseadmine võtab oma aja. Aga täpsem ajakava selgub siis, kui ettevõtted on omavahel lepinguteni jõudnud.Millised turud sihikul on, saame täpsemalt rääkida pärast seda. Mõistan, et huvi on suur, aga ma ei pea õigeks detailide avaldamist enne, kui neis on kokku lepitud. Tahan ka märkida, et meie piimatöösturid on Aasia turule minemise nimel teinud väga head koostööd ja see teeb mulle siirast heameelt.
Kas Aasiasse lähevad vaid need tooted, mis Vene sanktsioonide tõttu ei saanud enam kuskile mujale liikuda või saavad ka kõik teised ettevõtjad sinna eksportida?
Aasia turg on kaugel, kaubad liiguvad sinna meritsi 45 päeva. Seega on loogiline, et toorpiima ja teisi lühikese realiseerimistähtajaga tooteid me sinna müüa ei saa. Paljud tooted, mis olid Venemaa turul populaarsed, Aasia puhul kõne alla ei tule. Sinna saame me müüa neid toiduaineid, mis säilivad kaua, ehk mainitud pulbrid ja juust.
Mina olen sanktsioonide kehtestamisest peale teinud tihedat koostööd Eesti Piimaliiduga. Aasia huvilised on külastanud peaaegu kõiki liitu kuuluvaid tööstusi ja neil kõigil on potentsiaalne eksportimise võimalus. Mis puudutab teisi ettevõtteid ja ka ehk teisi valdkondi, siis ei saa välistada, et kui piimatoodetega läheb hästi, siis avanevad Aasia uksed meile juba laiemalt.
Mis raha eest need tooted Aasiasse saadetakse?
Hetkel kuum
Hinnad lepitakse kokku ettevõtete vahel, aga mulle teadaolevatel andmetel on meie hinnad võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikidega.
Mis lepinguga on tegemist ja kes Aasiast piimatooteid ostma hakkab?
Iga Eesti piimatööstus sõlmib eraldi lepingu.
Kas tegemist on ühekordse lepinguga või jätkuva projektiga?
Meie eesmärk on leida uued ja püsivad turud Eesti piimale. See tähendab pööret meie töösturite peades. Aasia korporatsioon on huvi tundnud, mis plaanid on Eestil piima töötlemisvõimekuse suurendamisega. Seega näevad nemad seda koostööd pikaajalisena. See on ka meie huvi ja meie töösturid on valmis selle nimel tõsiselt pingutama.
Me ei saa loota Venemaa turu avanemisele või tagauste kaudu sinna müümisele. See ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik lähenemine, sest mingil hetkel võivad sealt taas tulla tagasilöögid ja ettevõtjad avastavad end taas ebameeldivast olukorrast.
Kui palju Eestis on kokku neid ettevõtteid, kes otsivad seoses Vene sanktsioonidega uusi turge?
Mina olen töötanud eelkõige piimatööstureid koondava piimaliiduga. Olen tihedas kontaktis olnud nii E-Piima, Saaremaa Piimatööstuse, Valio kui ka Terega, kes kõik on liidu liikmed. Pöördumisi tuleb jätkuvalt ka üksikutelt ettevõtetelt, kuid ma ei pea võimalikuks iga juhtumiga eraldi tegeleda ja olen soovitanud neil pöörduda katusorganisatsioonide poole, kes info kokku koguks. Kui palju erinevates valdkondades uute turgude otsijaid on, ei oska öelda, sellist nimekirja pole.
Aasia inimeste hulgas on päris palju laktoositalumatusega inimesi, kas on plaanis sinna saata eritooteid, näiteks laktoosivaba piima?
Esiteks ei ole laktoositalumatus Aasias nii suur probleem, kui esmapilgul näib. Sellest võib rääkida eelkõige Hiina puhul, kuid kuna see turg meie esmane siht ei ole, siis ei ole see ka hetkel teemaks olnud. Tooted, mida loodame Aasiasse müüa, on täiesti tavalised piimatooted.
Kuidas leiti suurel Aasia turul see koht, kuhu siseneda, arvestades ka väga erinevat kultuuritausta?
Ilma usalduseta ei tee Aasia turgudel suurt midagi. Seega on usaldus kõige alus. Meie piimatoodetele huviliste leidmisel olen kasutanud oma varasemaid häid kontakte. Aga täpsemalt saab rääkida siis, kui asi kindel.
Kommentaar Natuke on vaja kannatust
Jaanus Murakas, E-Piima juhatuse esimees
Tean, et Anne Sulling on tegelenud erinevate Aasia turgudega, läbirääkimised Aasia turgudega käivad, kuid täna midagi reaalselt lukku löödud veel ei ole. Natuke on vaja kannatust. Hea äritava kohaselt hoitakse eelläbrääkimistel äripartnerite nimed konfidentsiaalsed, sellest on hetkel veel ebamugav rääkida. Lähinädalad annavad juba rohkem vastuseid.
Baltikumi ja Soome piimandus on sattunud väga raskesse olukorda, kaudsed mõjud on jõudnud ka kaugemale Euroopasse ja uute tugrude otsimisega tegelevad hetkel kõik. Seetõttu on uutel turgudel hinnalangus ja pole lihtne seal oma kohta leida.Eesti ühiskonnas on palju eelarvamusi, mis ei vasta tõele, laktoositalumatus Aasias on üks neist. Võin öelda, et see pole Aasias probleemiks.
Seotud lood
Riigikogu infotunnis vastas väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Aivar Kokki esitatud küsimusele, kuidas on edenenud uute turgude otsimine piimatoodangule olukorras, kus sellega tegelevad kõik Euroopa riigid.
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling on 18.–25. jaanuaril koos Eesti ettevõtjate delegatsiooniga visiidil Jaapanis, et arutada kahe riigi majanduskoostöö laiendamise võimalusi. Minister Anne Sulling kohtub Jaapani valitsuse esindajatega, samuti mitme suurkorporatsiooni esindajatega.
Statistikaameti andmetel olid oktoobrikuu ekspordinäitajad Eestis kõigi aegade parimad. Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase sõnul on aga selgelt näha Venemaa sanktsioonide mõju piima ja kala ekspordile, vahendab ERR.
Balti riikide ja Soome põllumajandusorganisatsioonid kutsuvad Euroopa Liitu üles solidaarsusele Venemaa impordikeelu kahjude kompenseerimiseks.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele