Põllumehed küsivad toetusteks meie oma riigijuhtide nõusolekul kokku lepitud raha ega mangu endale lisaprivileege, kirjutab EPKK juht Roomet Sõrmus.
Kui riigikogu valitsuse otsust ei muuda, siis põllumehed järgmisel aastal riigieelarvest loodetud lisatoetust ei saa, kuigi Eestil on õigus tootjaid toetada 23 miljoni euro ulatuses. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul pole mõistlik loota, et riik hakkab Venemaa turu ärakukkumist rahaliselt kompenseerima. Hiljuti kritiseeris ka Läti piimatööstur Neeme Jõgi põllumajandustoetusi ja tõstatas küsimuse põllumajanduse priviligeeritusest.
Põllumajandustoetuste kriitikud jätavad mulje, et põllumehed manguvad toetuste näol teiste ühiskonnagruppide arvelt mingeid lisaprivileege. Kõlavad arvamusavaldused, et põllumajandus on äri nagu iga teine ja selle toetamine pole vajalik.
Tegelikult küsime riigieelarvest raha, mis on Euroopa Liidu tasandil meie enda riigijuhtide nõusolekul kokku lepitud. Põllumeeste esinemist meedias jälgides saab igaüks aru, et toetuste küsimine pole nende jaoks mingi meelistegevus. Põllumehed on ettevõtjad, kes peavad majandama kasumlikult, ja loodavad, et valitsuse rakendatav majanduspoliitika oleks ratsionaalne ning tagaks stabiilseks arenguks vajalikud tingimused.
Eesti põllumeestel on sellega võrreldes tõepoolest vaata et kuldne põli. Eesti on ELi piimahinna pingereas auväärsel viiendal kohal – tõsi, tagantpoolt. Siiski on viimastel aastatel piima kokkuostuhind Eestis tõusnud ja see on olnud ELi keskmisest 5-10% madalam (2009. a 20% madalam). Nagu eelmine kriis näitas, siis teeb ka praegune kriis sellesse kindlasti korrektiivi. Põllumehed on paraku need, kes peavad lõpuks kriisist tekkivad kahjud kandma. Siit ka meie nõudmine täiendavate toetuste järele, kuigi nagu eelpool kirjeldatud, pole tegemist tegelikult kriisiabiga.
Maainimesed ei ela maal vaid sellepärast, et nad on maainimesed. Maal elamiseks peavad olema tagatud töökohad ja kaasaegseid elamistingimusi võimaldav sissetulek. Põllumajandusettevõtetel on kandev osa maapiirkondade majanduses, töökohtade kindlustamises ja maksutulu laekumises.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele