Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enamik saagist on koristatud
15. septembriks oli koristatud 93% teravilja, 82% rapsi ja rüpsi ning 54% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.
Tänavune saagikoristus toimus keerukates ilmastikuoludes, samas nii talivilja kui ka suvivilja saak koristuspinna hektarilt oli mullusest suurem. 2013. aastaga võrreldes on suurenenud ka rapsi ja rüpsi ning herne saagikus, samas kartuli saagikus on vähenenud.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2014. aastal teravilja 334 500 hektaril, sellest on teraks koristatud 93%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3838 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 3326, nisu 4084, otra 3829 ja kaera 2696 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 79 900 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, samuti 70% suvirapsi ja -rüpsi kasvupinnast. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2206 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kartulit kasvatati 6300 hektaril, millest 54%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 14 881 kilogrammi kartuleid.
OECD ja FAO avaldasid oma värsked prognoosid aastateks 2014-2023, milles ennustatakse teraviljale ja vilja-toodetele vähemalt järgmiseks paariks aastaks maailmaturul madalamaid hindu. Üldine toidu hinnatrend on OECD ja FAO hinnangul 2023. aastani siiski tõusev, teeb kokkuvõtte põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.
Viljelusvõistluse lõpuseminaril autasustati parimaid ja aasta võtsid kokku põllumehed, kohtunikud ja korraldajad. Päev lõpetati ringkäiguga Rakvere Lihakombinaadis.
Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks 1,2 miljonit tonni, mida on 22 % enam kui mullu. Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektarilt.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.