Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaspar Järvala: Künd on ja jääb
„Künnipäeva mõte on tuua taas kõigini teadmine künni olulisusest mullaharimisel. Tahame tuua oma klubiga künnivõistluse traditsiooni tagasi, sest see kaoks muidu ära. Künd ise hakkab ära kaduma, sest nii palju tuleb igasugu kündi asendavaid tehnilisi lahendusi turule,“ selgitas Järvala künnipäeva korraldamise mõtet. „Loomulikult ajavad kõik põllumehed taga efektiivsust ja seepärast otsitakse paremaid lahendusi ja alternatiive ka künnile. Näiteks kui kooritakse põld ära, kobestatakse vaid põllu pindmist kihti, kulub tööks vähem aega kui künni puhul, kulub ka vähem kütet. Et uued tööriistad on laiemad, siis saab ühe töökäiguga palju suurema pinna ära teha. Mina pooldan ka neid uusi lahendusi aga võistluskünd on ja jääb.“
Võistluskünd ise on nagu kunst ja sport üheskoos
Kaspar Järvala sõnul on künd Eestis arenenud iga aastaga paremaks, on asju, mida tehakse valesti aga pilt on üldiselt paremaks läinud ja halba kündi kohtab nüüd juba harva.
„Tava- ja võistluskünd on siiski suures plaanis sarnased, kõik elemendid on vaja ka tavakünnil ära teha aga kas nii piinliku täpsusega, see on iseasi,“ rääkis Järvala. „Võistluskünd on väga aeganõudev, tavapõllunduses pole sellist aega aga kuskilt võtta ja seepärast otsitakse paremaid lahendusi.“
Künniklubi liikmete kündi vaadates aga tundus, et tegu on ikka hoopis teise asjaga kui tavakünd. Iga natukese aja tagant seadistati atra paremaks ja mõõdeti-uuriti tehtut. Päeval tehtud künde hindas ja kommenteeris värske künnikohtuniku kogemuse kündmise maailmameistrivõistlustelt Prantsusmaal saanud Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudist.
„Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas tasub või ei tasu kündi teha. Selle peab igaüks ise välja rehkendama, mis tehnika tal kasutada on ja mida pole. Ja kas me tahame asju teha uutmoodi või minna n.ö kindlapeale ja teha asju nii nagu on aastasadu tehtud. 10. aastat tagasi pidi kündma, et põld oleks puhas. Tänapäeval on aga asendusvariandid künnile olemas, mis põllu pealmise pinna ära segavad ja siis nagu ei peakski kündi tegema. Samas on meil üldjuhul põllumeestel adrad olemas ja neid võiks kasutada. Aga kui künda, siis hästi, sest tegu on aja- ja energiamahuka tegevusega,“ ütles Võsa. „Ja ega künd üksi ei tee veel põldu külvivalmis. Enne kui masinaga põllule minna, võiks enne ise minna vaatama mis seal on, milline on pinna tasasus ja tihedus, mis on põllule jäetud, kas eelmise töö järel on põld ära kooritud, umbrohi tõrjutud. Ja enne kui ader maasse lüüa, oleks vaja teada kui sügavalt künda.“
Võistlusadra küljes pole ühtegi originaalosa
Kaspar Järvala tutvustas nii oma võistlustraktorit, tavaatra kui pöördatra. Lihtsalt asju seletades anti ülevaade, mis on muudetud paremaks ja miks.
„On asju, mis on paika pandud reeglitega. On ka palju, mida ise oma kogemustele tuginedes, võib paremaks muuta. Aga et head tulemust saada võistlustel, tuleb ikka kõvasti trenni teha,“ täpsustas Järvala tehnikat tutvustades.
Künniklubi ootab säravate silmadega noori
Kaspar Järvala künniklubi plaanib sel sügisel, 26.-27. septembril toimuvatel Eesti künnimeistrivõistlustel Olustveres kindlasti osaleda. Ka klubi liikmeskonda on soov laiendada.
Hetkel kuum
„Klubisse ootame noori, kel silmad säravad. Kuidagi peab ennast ise nähtavaks tegema, endal peab huvi ja püsivust olema. Näiteks meie künniklubi tüdruk Pille- Riin Reinaus, kes on Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajanduse eriala IV kursuse õpilane, on terve suve olnud Kehtna Mõisas praktikal, paistnud silma tubli tööga ja püsiva huviga künni vastu. Ta on ka oma koolile ettepaneku teinud, et sooviks proovida võistluskündi. Aga seal asi edasi ei läinud ja kui info minuni jõudis, siis võtsime piiga klubisse,“ rääkis Järvala. „Täna saab siis näha, kuidas läheb tal esimene võistluskünd.“
Kaspar Järvala sooviks on korraldada Eesti künnimeistrivõistlused Kehtnas
Kahjuks on hetkel Eestis vaid üks võistlus ja künnimeestel on raske saada kogemusi.
„Kehtna on künniajalooga kant, siin korraldati esimesed kaasaegsed künnivõistlused. Ka viimane suurim Eesti meistrivõistlus künnis toimus 1987. aastal siin, sel võistlusel olid esindatud kõik tollased vene traktoriklassid,“ ütles Järvala. „Muidugi on kõige juures olulisem see, et me kogu oma klubiga tahame seda künniasja ajada ja tuua taas oma kodukohta see võistlus“.
Vaata fotosid künnipäevast:
Seotud lood
Eesti künnimeistrivõistluste raames toimunud VIP’ide künnivõistluse võitis Jüri Muttika - Kaido Höövelsoni ja Ivari Padari ees.
10. oktoobril toimus Võrumaal Roosu talu põldudel künnialane õppepäev ja Võrumaa künnivõistlused. Ürituse korraldas Võrumaa Talupidajate Liit.
Kaasaegsete künnivõistluste traditsioon sai alguse Kehtnas 20. septembril 1964. aastal esimestest Rapla rajooni künnivõistlustest. Tookord oli kolmes masinaklassis kündjaid 29.
Eesti künniselts asutati 29. märtsil 1990. aastal 9. Mai kolhoosis Väätsal Järvamaal. Esindatud oli asutamisel 14 maakonda ja 74 asutajaliiget.
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.
Enimloetud
1
2
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele