Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu
Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.
„Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. „Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.“
Välja anti tiitlid „Parim mahetootja 2014“ ja „Parim mahetoode 2014“.
„Parim mahetootja 2014“ on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.
„Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinski arendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,“ rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.
Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi „Urvaste kama“, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.
„Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,“ ütles Airi Vetemaa. „Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.“
Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:
Artikkel jätkub pärast reklaami
• OÜ La Muu sidrunisorbett - Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
• OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis - Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
• OÜ Koplimäe talu tatraküpsised - Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
• Sirloin OÜ vinnutatud liha „Traditsioonitruu“ - Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.
Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.
Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja –toodet valiti viiendat korda.
2013. aastal oli Eesti kauplustes müügil kokku 1234 erinevat Eestis toodetud mahetoodet. TNS Emori uuringu andmetel oli 2013. aasta jooksul mahetoitu ostnud ligi pool elanikkonnast, 15% elanikest on igakuised mahetoidu tarbijad. Suur osa mahetoodete ostjaid on väikeste lastega pered.
Sügise jooksul viivad Eesti toidutootjate esindusorganisatsioonid läbi hulganisti teavituskampaaniaid, millega kutsuvad tarbijaid üles väärtustama kohalikku toitu. Kampaaniatega juhitakse tähelepanu Eesti toidu eripäradele ning kodumaise toidutoomise olulisusele.
Alates 29. maist saab esitada kandidaate konkurssidele „Parim mahetootja 2015“ ja „Parim mahetoode 2015“. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid avalikkusele.
Ettevõtjast Riigikogu liige Martin Repinski sõnas tänase parlamendi infotunni järel, et Lätis jõustuva alustavate ettevõtete maksusoodustuse tulemina võivad paljud Eesti ettevõtjad registreerida oma ettevõtte just lõunanaabrite juures. Eriti tõenäoliseks peab saadik ümberregistreerimist IT-ettevõtete puhul, mis tihtipeale ei ole konkreetse asukohaga seotud.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.