Eilsel pressikonverentsil märkis põllumajandusminister Ivari Padar, et on ohtlik, kui ELi siseselt läheb soleerimiseks ja oluline on hoida ühtset põllumajanduspoliitikat.
Küsimustele vastab Ivari Padar:
Mis on teie tänase kohtumise eesmärk rahandusminister Jürgen Ligiga?
Järgmise aasta eelarve ja soov välja selgitada, kui palju on valitsuse reservis raha. 
Tuleb valmis olla, et nüüd ja ka järgmisel aastal. Pankadega on läbirääkimised käimas. Teine oluline koht on maaelu edendamise sihtasutus, sinna on aegade jooksul kogunenud piisavalt vahendeid, et põllumajandusettevõtetele täiendavat leevendust anda.
4.septembri maaelu edendamise nõukogus arutatakse asja juba konkreetsemalt. Erakorralisel juhul pole hea kohe paugutada riigieelarve ust. Tuleb enne ka omi vahendeid vaadata.
Kuid riigieelarvest tuleb siiski ka vahendi leida toetuseks?
Absoluutselt. Kindlasti on vaja täiendavaid vahendeid.
Mainisite pressikonverentsil, et on ohtlik, kui meetmete osas läheb soleerimiseks – mida selle all silmas pidasite?
Euroopa liidu ühtse põllumajanduspoliitika loogika on see, et võimalikult palju on ühtset poliitikat ja võimalikult vähe antakse riikidele võimalust ise täiendavalt mingitesse valdkondadesse süste teha.  See  viib olukorrani, et jõukad riigid siis teevad seda ja vaesed ei tee ja see viib väga räige ebavõrdsuseni ühisel turul. Seda liini tuleb hoida. Tihti poliitiliselt põhjustel riigid viskavad lopsakaid ideid välja, mida riigivahenditega teha ja see rikub tasakaalu, ka siseturul.
Ma ei ütle, et riigid ise ei peaks reageerima, kuid riigid asju võtma tasakaalukalt Euroopa Liidu otsustega.
Täna istuvad koos Brüsselis põllumajandusministeeriumide spetsialistid, oluline on, et nad leiaksid lahendused, mis võimalikult kiiresti rakenduksid ja samal ajal riikide otsused sisemaiselt ei torpedeeriks neid otsuseid. See olukord on Euroopale suur proovikivi. See on isegi keerulisem olukord kui see Kreeka kaitsmine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele