Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaikmäe-Koit: SEB peab põllumeestega aru
SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit ütles, et pank on juba põllumajandusfirmadega aru pidanud, kuidas kriitilises olukorras edasi minna.
"Toiduainetööstused on Venemaa suunal kaubeldes näinud erinevaid takistusi ja seega on nad olnud sellisteks arenguteks ka valmis. SEB on oma klientidele kindlasti abiks. Kui maksepuhkused aitavad ajutisi tagasilööke pehmendada, siis neid ka võimaldame. Oleme sanktsioonidest enim puudutatud klientidega olnud pidavas dialoogis ja oleme ka edaspidi. Aitame neid vastavalt vajadusele, ehk siis läheneme iga kliendi küsimustele individuaalselt," rääkis Vaikmäe-Koit.
Eilsel kohtumisel ministritega käisid Eesti põllumajandustootjad ja toiduainetööstused välja idee, et pangad võiksid Vene sanktsioonide tõttu raskesse seisu sattunud ettevõtetele vastu tulla, pakkudes nt maksepuhkust laenudele või mingil muul kombel.
Vastuseks uues Vene kriisis hätta sattunud toiduainetööstuse ettevõtete ettepanekule, et pangad võiksid neile vastu tulla, kostis Danske panga siinne juht Aivar Rehe, et nad suhtuvad ideesse positiivselt.
Põllumajandusminister Ivari Padar kohtus eile kuue panga ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajatega, et arutada Venemaa kehtestatud sanktsioonide mõju põllumajandussektorile ja pankade võimalusi vajadusel raskustes ettevõtjatele vastu tulla.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.