Kaspar Järvala, Jaanus Kaljula ja Priit Puuorg näitasid Venemaa lahtistel künnivõistlustel, mida Eesti mehed oskavad.
Võistlus toimus Venemaal Suzdalis 2.- 7. juunil. Kohtunikel on künnivõistlustel oluline roll. Meistrivõistluste peakohtunik oli Grigori Malejev Venemaalt, abid Hollandi künniorganisatsioonist ja Eestist noor künnimees Priit Puuorg.
Ilusaima künni nägu aga suurim trahv
Palju ei puudunud, et Kaspar oleks korranud Eesti künnivõistkonna ülekaalukat võitu 1977. aastal Suzdalis Venemaal. Veel enne lõputseremooniat olid kõik kindlad, et meetrikõrgune võidukarikas kuulub Eesti künnimehele, kellel oli kõige ilusam künd ja selle eest saadud kõrgemad punktid. Kahjuks selgus, et tehtud oli üks künniviil vähem ja eksimuse eest mahaarvatud 20 punkti langetasid mehe viiendaks. Tehti maksimum trahv, sest juhendi kohaselt võis eksimuse eest trahvida 1-20 punktiga.
Tehnikumis õpitust oli taaskord kasu
Otse võistlusplatside kõrval oli raskeveohobuste demonstratsioon.
„ Juba kündmise ajal märkasin silmanurgast, et kohalikud ei saa kuidagi hobuse veokile laadimisega hakkama. Esimesed künnimuljed Jaanus Kaljulaga jaganud, vedasin ühe korraldajaga kihla, et panen selle hobuse 5 minutiga auto peale. Tulime Jaanusega sellega lahedasti toime,” rääkis naljatades Järvala, kes oli Kehtna tehnikumis õppides harrastanud ka ratsasporti ning tunneb hobuseid niisama hästi kui tehnikat.
Kõigil olid võrdsed võimalused – lugesid kogemused
Kui kõigil võistlejatel on ühesugused traktorid ja adrad, sõltub tulemus suuresti varasemast tehnilisest kogemusest. „Mõni komplekt võis teistest parem olla, aga seda ette ei teadnud, missugune mulle sattub. Hollandi kündja ja tema treener tunnistasid, et nemadki ei saanud finaalis oma loosiatra nii hästi kündma nagu mina," rääkis Eesti künnimees.
Kaspar Järvala arusaamist mööda oli Hollandi ekspert ja kündja Venemaale kutsutud seepärast, et Venemaal soovitakse künni Euroopa meistrivõistlusi korraldada.
Meie künnimees sai 5. koha
Venemaa meistrivõistlustel võisteldi ainult pöördatrade klassis.  2012. aastal oli osavõtjaid 23, mullu 18 ja tänavu 38.
Künnivõistlused võitis hollandlane Rienko Jan Werkman, teise koha ja samas Venemaa arvestuses esikoha ning auhinnatraktori Agromaš 85TK sai Rjazani oblasti mehhanisaator Andrei Šal. Meie künnimees Kaspar Järvala sai 5. koha.
Kehtna künnisimman sügisel
Eestlaste Venemaa künnivõistlustele jõudmine oli maikuus asutatud Kaspar Järvala künniklubi esimene ettevõtmine. Septembris on künniklubil plaan koos kohalike  põllumeestega tähistada 50. aasta möödumist Kehtnas peetud esimestest künnivõistlustest. Sel päeval demonstreeritaks, õpetataks ja hinnataks kündi. Kõik piirkonna künnimehed ja entusiastid on oodatud toetama ja osalema künnissimmanil.
Kommentaar:Kaspar ajab künnivõistluste asja südamega
Tatoli ASi juhatuse esimee Mait Nõmmsalu
Meie koostöö nii Rodnas OÜ kui Kaspariga on olnud pikk ja positiivne. Oleme Kasparit tehnika poole pealt aidanud. Kaspar ajab künnivõistluste asja südamega, ega see muudmoodi võimalik olegi, sest sellised võistlused-reisid saavad teoks ju suures osas meeste omast ajast ja vahenditest.
Kaspar on tõeline fanaatik ja teeb head koostööd teiste künnihuvilistega. Eestis on vaid üks suur künnivõistlus ja seega tuleb otsida kogemusi mujalt maailmast – vaadata tehnikat, õppida uusi künnivõtteid ja suhelda muu ilma kündjatega. Oluline on ju ka see, et olgu tegu mistahes rahvusvahelise võistlusega, saab meie riik jälle positiivse poole pealt tuntumaks.
 
Veidi ajalugu: hea künnioskus on päritav
Põldurite pere Nizovskihh
Kui Kaliningradi oblasti Gurjevi rajooni Gurjevi-nimelise kolhoosi mehhanisaator Jevgeni Nizovskihh 1968. aastal 29. septembril Tartu näidissovhoosis peetud esimestel üleliidulistel künnivõistlustel ratastraktorite klassis tšempioniks krooniti, oli tema noorim poeg Jevgeni neljaaastane. Kõik neli poega kippusid isa traktorirooli. Noor Jevgeni kündis juba 10 aastasena. VII klassi õpilasena võitis ta rajooni koolinoorte künnivõistlused. Tuli kahekordseks NL noorte künnimeistriks. Vaid kaks kuud peale armeeteenistust töötas Jevgeni linnas leivavedajana, hiljem kogu ülejäänud elu  mehhanisaatorina samas kolhoosis kus isa. 2009. aastal eraldus majandist taimekasvatuse osakond, mis sai nimeks OOO Agrostandard. Firmal on 700 ha maad ja 20 töötajat. Agronoomina töötab seal Jevgeni 24 aastane poeg Nikita.
2013. aastal võitis Jevgeni Venemaa meistrivõistlused. Auhinnatraktor Agromaš 85TK on hindamatu abiline oma majapidamises, sest perel on 6 ha maad ja peetakse loomi.
Osalemine 2013. aasta künni MMil Kanadas oli teenekale künnimehele esimene välisreis.
 
Eesti mehed Suzdalis künniajalugu tegemas.
4 fotot
  • Eesti mehed Suzdalis künniajalugu tegemas.
  • Foto: Kaspar Järvela erakogu

Seotud lood

Uudised
  • 27.09.14, 10:31
Jüri Muttika võitis Olustveres VIP’ide künnivõistluse
Eesti künnimeistrivõistluste raames toimunud VIP’ide künnivõistluse võitis Jüri Muttika - Kaido Höövelsoni ja Ivari Padari ees.
Uudised
  • 28.05.14, 09:42
Kaspar Järvala asutas oma künniklubi
Kehtna künnimeister Kaspar Järvala esitas äriregistrile avalduse MTÜ Kaspar Järvala künniklubi asutamise kohta.
Uudised
  • 02.09.14, 18:31
Eesti künnimehed teevad Prantsusmaa MMiks tõsist trenni
Eesti künnimeeskond jõudis Prantsusmaale kohale. Esimese asjana käidi veel saabumise päeval põllul ja vaadati üle võistlusala mullad.
Uudised
  • 27.09.13, 19:04
FOTOD: vaata kuidas VIPid kündsid
Täna toimus Olustveres Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel Eesti künnimeistrivõistluste raames eraldi VIPide künnivõistlus, mille võitis näitleja Tiina Tauraite.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele