Virsik ja aprikoos igal pool Eestis ei kasva

Soojemates Eesti piirkondades kasvatavad inimesed siiski edukalt aprikoosi ja seal võib puu katmisel mõtet olla. Kuidas seda teha rääkis Juhani puukooli turundusjuht Tiina Rehema, kelle aias kõrgub 30aastane aprikoosipuu.

„Virsikut ja pluotipuud ei ole keeruline katta, sest need ei kasva kõrgeks,“ selgitas Rehema. Aprikoos on kõrgemakasvuline, kuid vähemalt esimesel aastal avamaal peaks katsuma teda katta. Aprikoos on meie kliimas ka tugevam ja vastupidavam kui virsik.  Virsiku kõrgus sõltub sordist, kuid tema kasvu saab pügamisega edukalt kontrolli alla hoida. „Tean, et virsikut kasvatatakse külmkasvuhoones – kolme meetri kõrgusesse kasvuhoonesse mahub puu ära, kui teda pügada,“ ütles Rehema.

Pluotipuu on ploomi ja aprikoosi ristand ja Eesti istikuärides uus liik. Juhani puukool müüs nende istikuid eelmisel aastal ja ka sel kevadel korra, kuid suure ostuhuvi tõttu said need kiiresti otsa. „Inimesed ei mõtle kasvutingimustele. See, mis on uus ja huvitav ostetakse ära, mis sest, et maksab miljoni,“ lausus Rehema.

Rehema aias kõrguv aprikoosipuu on kuuemeetrine ja selle katmine ei ole reaalne. Puu pani ta ise külmakindla sordi kivist kasvama ja see on tema Lõuna-Eesti aias juba 30 aastat vastu pidanud.

„Seemnest kasvama pandud puu kohaneb meie kliimaga ja on siinsetes tingimustes palju vastupidavam kui mujal kasvatatud istik,“ ütles Rehema. „Erinevalt ploomist annab kivist kasvatatud aprikoos üllatavalt ligilähedase sordi. Võib-olla vili on väiksem kui emataimel, kuid see-eest magus, mahlane ja ühtlaselt valmiv.“

Tiina Rehema ei ole oma puul talviseid külmakahjustusi täheldanud, küll on aga õitsemise ajal esinenud külmalaineid, mis on  õisi kahjustanud. Aprikoos õitseb väga vara – tänavu õitses puu juba aprillis, varajasel kevadel võib õitseda isegi märtsis. Kuidas tänavune kevad aprikoosi õitele mõjus, ei osanud omanik veel öelda, sest maikuiste külmade mõju pole teada.

„Meie aia aprikoosi rekordsaak on olnud aga selline, et sõime ja sõime ning tegime veel 40 pooleliitrist purki aprikoosimoosi ka,“ rääkis Tiina Rehema.

Aprikoosid kasvasid edukalt ka Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Tartus asunud katsealal juba aastaid tagasi. „Aprikoos ei ole midagi uut, see on vana asi ja kasvab väga hästi,“  kinnitas instituudi aianduse osakonna juhataja, professor  Kadri Karp.