Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kehtna künnitiim sõidab Suzdali võistlustele
Kehtna künnimees Kaspar Järvala kaaslastega alustab pühapäeval reisi Venemaale Suzdalisse künnivõistlustele.
"Sõidan koos Jaanus Kaljula ja Priit Puuoruga, kes on mulle reisil ja võistlustel abiks. Eks see on meile kõigile uus kogemus," rääkis Kaspar Järvala.
Vladimiri oblastis Suzdalis peetakse 2. - 7. juunil Venemaa III künni meistrivõistlused, mis esmakordselt on avatud ka välismaa kündjatele.
Viimase info järgi osaleb 40 Venemaa ja 20 välismaa kündjat. Korraldajad annavad osavõtjatele tasuta kasutamiseks 20 trakorit ??????? 85-?? koos Kvernelandi kahekorpuselise pöördadraga.
Seetõttu küntakse eelvõistlustel erinevatel päevadel kolmes grupis ning finaali pääseb 10 parimat. Juhendi kohaselt peetakse välismaa kündjatele eraldi arvestust.
Võistluste finaal on 7. juunil.
Venemaa meistrivõistlustel on kavas ainult pöördadraga künd
Kahel künni maailmameistrivõistlusel osalenud Kaspar Järvala on sel kevadel harjutanud pöördadraga võistukünni elemente, varem on ta võistelnud tavaatradel.
Esimesed Venemaa künnimeistrivõistlused peeti 2012. aastal Krasnodari krais ja teised mullu Rostovi oblastis. Riigi meistrivõistlustele pääsejad selgitakse piirkondlike võistluste põhjal.
Suzdali on tuntud võistluspaik
Eesti kündjatele on Suzdali tuntud võistluspaik. 1977. aastal samas peetud üleliidulistel künnivõistlustel oli noorvõistleja Raivo Kõiv absoluutarvestuses parim. Meie naiskündja Elle Müür sai 2. koha ja Elmar Veski üldarvestuses 4. koha. Kokkuvõttes oli Eesti võistkond esimene.
Kaspar Järvala esindab Suzdalis hiljuti asutatud omanimelist künniklubi.
Venemaa künnivõistlustest osavõtt on väärt kõigile välisvõistlejatele, sest 2017. aasta künni MM on Venemaal. Miks mitte just teada tuntud Suzdalis.
Seotud lood
Kehtna künnimeister Kaspar Järvala esitas äriregistrile avalduse MTÜ Kaspar Järvala künniklubi asutamise kohta.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele