Kahjuks on kartuli kasvupinnad jäänud viimastel aastatel väiksemaks ning praegu on kartuli kasvupind veidi alla 10 000 ha.
Mõnevõrra on suurenenud keskmine saagikus hektari kohta, kusjuures oluliselt kõrgem on saagikus suuremate tootjate põldudel. Tootmispõldudel  ulatub saagikus olenevalt kasvuaastast juba 40...50 tonnini hektari kohta või veelgi enam ning haruldased pole ka üle 60 tonni hektarilt.
Suurema saagikuse tagamiseks on kasvatajail lisaks sordivalikule otstarbekas arvestada  ka teiste kartuli kasvamist mõjutavate erinevate mullastiku ja klimaatiliste teguritega. Eestis on põllumuldade varieeruvus üsnagi suur ning ka agroklimaatilised  tingimused erinevad suuresti. Seega kipub meie kliimatingimustes kasvuperiood jääma vajalikust lühemaks ja stabiilsemate saakide kasvatamiseks on põllumeestel vajalik valida kasvatamiseks sobiv sort.
Alates Eesti EL astumise ajast on  märgatavalt kasvanud tarbijate teadlikkus. Tarbijate huvi nii toidu päritolu kui erinevate valmistamisviiside vastu on oluliselt suurenenud.  Järjest enam on kasvanud huvi kohaliku ja mahekartuli järele. Taoline lähenemine tarbijate poolt ongi tõstnud toidutootmise avaliku huvi keskmesse.
Kui sordi puhkeperiood ei ole veel lõppenud või on alles lõpukorral, siis selliselt mahapandud seemnekartul idaneb aeglaselt ja pealsete kasvamine on aeglane. Kui sordi puhkeperiood on lõppenud, siis algab idanemine kiiresti ja tärkamine on ühtlasem. Kahtlemata on kasvuperiooodi täielikumaks ärakasutamiseks vajalik seemnekartul eelidandada.
Seemnekartuli osatähtsus saagi kujunemisel on kuni 30% ning sertifitseeritud seemnekartuli kasutamine võimaldab ostujärgsel aastal saada 75...80% kaubanduslikke mugulaid, teisel aastal 70...75% ja kolmandal aastal 65%.
Graafik 1. Kasvupind 2008-2012
Kartuli saagikus kg/ha
 
 
Graafik 2.  Saagikus 2004-2011
Toidukartuli eksport
Toidukartuli ekspordil kehtivad küllalt ranged nõuded kõlbulikkuse osas. Igas riigis võetakse mugulaproov ja määratakse kartuli kõlbulikkus toiduks. Mugulaproovi suuruseks võib olla kuni 100 mugulat. Proovist eraldatakse mugulad suurusega alla 35 mm ja üle 70 mm. Samuti eraldatakse ebamäärase kujuga mugulad. Kui mehaanilisi vigastusi on üle 10%, siis ka need eraldatakse ning samuti eraldatakse proovist üle 0,5 cm pikkuste idudega mugulad. Eraldamisele kuuluvad samuti rohelised mugulad. Seega enne koorma laadimist oleks otstarbekas kontrollida kartulipartii sobivust, sest üsna sageli on nende vigade tõttu koormad saadetud tagasi.
Friikartulid
Aegajalt tõstatatakse friikartulite kasutamise kahjulik mõju tervisele seoses akrüülamiidide tekkega. Friikartulite valmistamiseks on olemas kindlatele nõuetele vastav sortiment. Sortide arv ei ole kuigi suur ja mitte iga sort ei sobi friikartulite valmistamiseks. Friikartulite valmistamiseks sobivad kujult piklik-ovaalsed mugulad, mis on tihedama tekstuuriga. Nad ei võta õli sisse, friteerimisel muutub lõikude pealmine pind veidi kõvemaks, sisu jääb pehmeks ja söödavaks ning lõigud on kuldkollased. Friikartulite valmistamiseks sobivad mugulad kuivainesisaldusega 20...24%, redutseeruvate suhkrute sisaldus on lubatud kuni 0,5%, lõikude minimaalne pikkus on 50 mm. Kõrgema suhkrusisalduse korral saadakse kehvema värvusega ja kibedama maitsega friikartulid.
Artikkel ilmus EPKK Aiandusfoorumi raames
.
Autor: Luule Tartlan

Seotud lood

Uudised
  • 08.10.14, 09:30
Milline oli tänavu kartulisaak?
Lugeja küsib: Milline oli tänavu kartulisaak ja kuidas see kujundab kartuli hinda? Vastab: Kalle Hamburg, Kalle Hamburgi talust.
Uudised
  • 03.08.14, 11:12
Hamburg: Kehvad ilmad räsivad kartulisaaki
Mitte ainult inimesi, vaid ka taimi mõjutavad palavad ilmad ja eredad päikesekiired. Kehtna valla kartulikasvataja Kalle Hamburgi sõnul ei ole selle aasta kartuli olukord kaugeltki hea.
Uudised
  • 27.06.14, 10:30
Põlluinfo: Täna räägime maisist ja kartulist
Jaanipäev on möödas ja sellega seoses on tehtud ka suurem osa taimekaitsetöödest. Tänases nõuandenurgas tuleb juttu hoopis maisist ja kartulist.
Uudised
  • 09.05.14, 10:05
Eestis on uus kartulisort ‘Teele’
Eesti Taimekasvatuse Instituut on aretanud uue kartulisordi ‘Teele’. Uus sort on keskvalmiv, kiduussikindel laua- ja salatikartul.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele