Ostes mahedat toitu saab inimene garantii, et liha on puhas, piim on piim ja või on või.
Maheda toidu tarbimine maailmas on näidanud sel sajandil tugevat kasvutrendi. Hoolimata mõningasest taandumisest ülemaailmse finantskriisi ajal 2009 - 2010 on tarbimine taastunud ning kasvab edasi. Ka Eestis on mahedate toodete tarbimine jõudsalt kasvamas ning ka toodete kättesaadavus on kõvasti paranenud.
Üks olulisemaid maheda toidu tooraineid on mahe teravili
Teravili vastutab nii saia, leiva, piimatoodete, kana, liha, punase kala, õlle, viina ja munade eest. Maheda vilja tootmise üle on eestlastel põhjust uhkust tunda, sest protsendina on maheda maa osakaal Eestis üks kõrgemaid – 11%. Eesti häda on aga, et kohalikul turul on maheviljade töötlejaid vähe. Eesti töötlejad suudavad osta kokku vaid ligikaudu 10% Eestis toodetavast maheviljast.
Margus Ess, Wiru Vili TÜ nõustaja
Mahevilja turu reageerimisaeg nõudluse muutusele on mõnevõrra pikem kui tavavilja puhul.
Tavavilja turg on suhteliselt paindlik ja võimeline üsna suures mahus ühe kasvuaasta jooksul ümber orienteeruma. Mahevilja puhul on selline reageerimisaeg mõnevõrra pikem, kuna kasutatavad tehnoloogiad on rohkem külvikorra kesksed ning sellised plaanivälised kasvatatavate kultuuride muutused pole sageli mõistlikud. See on seotud sellega, et igal kultuuril on omad nõuded kasvutingimuste osas ning kultuuride üksteisele järgnevust muutes ei pruugi see osadele kultuuridele sobida. Tavaviljeluses on keemia abil kasvutingimusi suuremas ulatuses võimalik muuta ja negatiivseid tagajärgi pehmendada. Maheviljeluses on just põhiline roll ennetusel. Nõudlikumad teraviljad kasvutingimuste osas on nisu ja oder ning seetõttu on nende kasvupind seni Eestis väiksem olnud. Seevastu kaer ja rukis kasvavad maheviljeluses hästi ning on seetõttu laiemalt levinud.
Samuti on maheviljeluseks omad nõuded ja seetõttu saab vastavat toodangut kasvatada vaid 2 aastase üleminekuperioodi läbinud mahemaal. Seega on kasvupinna laienemist vaja kavandada vähemalt 2 aastat ette.
 
Autor: Indrek Aigro

Seotud lood

Uudised
  • 17.03.14, 10:11
Eesti mahetoidust võiks saada Euroopa tervise varaait
Mahetoidu populaarsus arenenud riikides kasvab aasta-aastalt, kuid Eestis käib selliste toiduainete hankimine suurele osale elanikkonnast üle jõu. Ometi oleks meil tänu oma paiknemisele viljakas mustmullavööndis võimalik kasvatada puhast köögi- ja puuvilja kogu riigi elanikele ning ülejääk eksportida, leiab ajakirjanik Rando Tooming.
Uudised
  • 26.02.14, 21:14
Vändra Ökopagar: toetused määravad mahetoote hinna
Mahepagariäri ja maheteraviljatootja Mahe Mölder omanik Krista Assi ütleb, et hinnaerinevus mahe- ja tavatoote vahel on suur seetõttu, et suurtootjad on hinna langetanud.
Uudised
  • 26.02.14, 21:09
Eesti Mahe: mahekauba tootmine nõuab palju tööd
Mahekaup on kallim seetõttu, et sellele tootmine on töömahukam, sõnab TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein.
Uudised
  • 03.03.14, 17:54
Mahetoidu käibemaksuks 5% 
Siim Kaevats teeb ettepaneku alandada mahetoidu käibemaksumäär 20%lt 5%le, et aidata kaasa mahetoidu tarbimisele ja mahepõllumajanduse kui ettevõtlusvormi populariseerimisele.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.26, 15:41
Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele