Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa blokaad ja seahaigused lõid turu segi
Eesti seakasvatajate jaoks on müügihind samuti tavapärasest madalam, kuid lihatootjad ennustavad jaanipäeva eel vähemalt tavapärases järgus liha hinna tõusu, mis toob hinnataseme madalaimast välja. Ära langenud Venemaa turuga tekkinud ekspordiauku see aga ei lapi, alternatiive otsitakse koduturul ja naabermaades.
Viiendik liha üle. Kui Venemaa lõpetas jaanuaris Euroopa Liidust sealiha importimise, viidates Leedus ja Poolas metssigadel avastatud Aafrika katkule, tekkis Euroopas liha ülejääk, sest ära langes liidu suurim ekspordipartner, maailmas Jaapani järel suuruselt teine sealiha importija.
Rakvere Lihakombinaadi juhi Teet Soormi sõnul peab Eesti pisut üle 20 protsendi sealihast riigist välja müüma, sest meie toodang ületab just nii palju kodumaist tarbimisvajadust. Peamised kohad, kuhu Eesti tootjad praegu Venemaa asemel ekspordivad, on Läti, Leedu ja Poola. Lisaks püütakse leida oma toodangule ostjaid siseturul.
Ida-Virumaal asuva enam kui 3000 siga kasvatava Sigwari sealihatööstuse juht Kaido Jäger aga teab, et ka Läti, Leedu ja Poola ei taha praegu väga meelsasti Eesti sealiha vastu võtta, sest kardetakse sedasama Leedu metssigadelt leitud Aafrika katku. “Meie töötleme õnneks pea kogu oma liha ümber vorstiks ja müüme toodangut Narvast Tallinnani. Oleme vahel ka presidendilossi viinud, kuid me ei ekspordi, seega see hinnalangus meile nii raskelt ei mõju kui otsestele lihamüüjatele,” rääkis Jäger.
“Ei ela just hästi, aga ei sure ka.” Eestis on sealiha hind Teet Soormi sõnul praegu võrdne elussigade ekspordihinnaga Lätti, Leetu või Poolasse. Eluskaalu hind on 1,2 eurot, tapakaalu puhul umbes 1,68 eurot kilo kohta. Elussigade eksport Venemaale pandi kinni juba üle-eelmise aasta 20. märtsil, aga kui Vene-Ukraina kriis algas, siis hakkas Venemaa kogu Euroopa Liidu sealiha samuti boikoteerima.
Kõige madalam tänavune Eesti sealiha ekspordihind, mida Soorm mäletab, oli 0,93 eurosenti eluskaalu kilo eest, nüüd on see väikses tõusus. Suve lähenedes tõuseb sealiha hind Soormi kinnitusel alati natuke, sest tarbimine suureneb. Jaanuarist märtsini jällegi on alati olnud teatav madalseis. “1,68 eurot, mis seakasvataja täna tapakaalu eest saab, pole just eriti kõrge hind, sellega ei ela just hästi, aga ei sure nüüd ka,” sõnas ta.
Eesti hinnad on Euroopa omadega ühtlustunud. Karni kaubamärgi all müüva Võrumaal tegutseva Arke lihatööstuse tegevjuhi Andres Trummi sõnul oli enne Venemaa blokaadi Eesti sealiha hind Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem, kuid nüüd on Eesti hinnatase Euroopaga märkimisväärselt ühtlustunud. Suurim sealiha tootja Saksamaa seisis veebruaris vastamisi sealiha müügihinnaga 1,45 eurot kilo eest, mis on madalaim hind alates 2011. aastast. Praeguseks on hind pisut tõusnud – 1,6 euroni kilo eest.
Samal ajal naudib USA rekordilist hinnataset – Chicagos müüdi märtsi keskpaigas sealiha kilohinnaga 1,92 dollarit. Samal ajal laastab USA sigalaid haigus, kuid tegu pole Aafrika katkuga.
Soorm aga ütleb, et USA kõrge hinnatase tegelikult Euroopa madalseisu ei mõjuta, sest tegemist on täiesti teise turuga. “USAga ei tasu meid võrrelda, sest meil Euroopa Liidus pole ju lubatud kasutada sigadel hormoonravi või hormoone sööda sees, Ameerikas on see kõik aga lubatud. Euroopa Liidu ja Ameerika vahel puudub ka vabakaubandusleping, seega ega sealiha sealt väga siia sisse sõita saagi ning ka meie liha ei saa sinna minna,” selgitas Soorm.
Venemaa ähvardab Hiinaga. Jätkuvalt Euroopa Liidu sealiha eirates on Venemaa teatanud, et on alustanud uuringuid Hiina sealiha kvaliteedi väljaselgitamiseks, et seda sealt vajadusel importima hakata.
Nõo Lihatööstuse tegevjuht Toomas Kruustük aga ei usu, et Venemaa Hiinast sealiha importima hakkab. “Hiinas on endal toorainepuudus, võib-olla ostab Venemaa sealt ainult protestiks. Ei tea ka seda, missuguse hinnaga. Praegu on tegelikult hoopis vastupidine olukord, Euroopa Liit tegeleb pingsalt sellega, et müüa oma toorainet Hiina ja Indiasse, seal on inimeste jõukus kasvanud, tänu sellele on nad hakanud rohkem tarbima ja pigem napib neil endil praegu sealiha,” selgitas Kruustük.
Hetkel kuum
Lisaks sellele on Venemaa teatanud Euroopa Liidu asemel sealiha importimisest Brasiiliast, kuid Soormi sõnul on Venemaa seda tegelikult alati teinud, sest Brasiilia on üks juhtivaid sealihatootjaid maailmas.
Kruustüki sõnul tõusid tooraine hinnad Eestis eelmisel nädalal, tõusevad ka sel nädalal ning päris karmi hinnatõusu on oodata pärast jaanipäeva. “Enim tõusevad sealihatoodete hinnad, näiteks kaelakarbonaad. Ma ei tea, mis selle tõusuga peale hakata, sest meie pole hinnatõusust absoluutselt huvitatud, aga see tuleb kinni maksta meil kõigil, nii tarbijal kui ka töötleval tööstusel,” sõnas ta.
Venemaa mõju
Venemaa lõpetas elussigade impordi Eestist 20. märtsil 2012 ning kogu Euroopa Liidust tänavu jaanuaris, viidates Leedus ja Poolas metssigadelt leitud Aafrika katku ohtlikkusele.
Euroopa Liidus on Jaapani järel maailma suuruselt teise sealiha importija äralangemise tõttu tekkinud liha ülejääk, tootjad otsivad uusi ekspordipartnereid.
sealiha hind on ülejäägi tõttu langenud Euroopas rekordiliselt madalale, madalaim kilohind oli veebruaris Saksamaal 1,61 eurot, mis on viimase kolme aasta väikseim. Jaanipäevaks on siiski oodata väikest hinnatõusu.
20% kogu Eesti sealihatoodangust läheb ekspordiks, praegu peamiselt Lätti, Leetu ja Poola.
Seotud lood
Euroopa Liit esitas Maailma Kaubandusorganisatsioonile täna Venemaa peale kaebuse sigade, sealiha ja teatud sealihatoodete impordikeelu üle Euroopa Liidust.
Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi hinnangul võib senisest suuremate sanktsioonide rakendumisel Venemaa vastu lõppeda kalatoodete eksport tolliliidu maadesse.
Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet Rosselhoznadzor lubas alates reedest taas kolme Eesti toidutootja kauba impordi Venemaale.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.
Enimloetud
1
2
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele