Arengukava seab eesmärgiks Eesti teraviljaekspordi kahekordistamise

Kui aastatel 2009-2013 on keskmine teraviljasaak olnud ligi 855 000 tonni aastas, siis 2020. aastaks peaks see ületama 1,4 miljoni tonni piiri. Eestis kasvatatakse praegu teravilja ligi 300 000 hektaril.

„Kuigi näeme arengukavas ette, et mõnevõrra suureneb ka teravilja kasvupind, siis toodangumahu põhiline suurenemine peaks tulema kasvavast saagikusest. See on päris ambitsioonikas eesmärk kogu teraviljasektorile,“ ütles Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. 

„Saagikuse tõusu saavutamiseks on olulised väga erinevad tegurid alates nõustamisest ja teadusuuringutest kuni investeeringuteni välja ,“ selgitas Lemetti. Kui viimasel neljal aastal on keskmine saagikus teraviljakasvatuses olnud 2,9 tonni hektarilt, siis 2020. aastaks peaks see jõudma 4,5 tonnini.

Teraviljaeksport peaks kasvama praeguselt 270 000 tonnilt ligi 700 000 tonnini 2020. aastal. „Töödeldud toodete osakaal peaks moodustama vähemalt 30% ekspordist. Eesmärgiks on müüa Eestist välja võimalikult kõrge lisandväärtusega teraviljatooteid,“ lisas Illar Lemetti.

Teraviljasektori arengukava hakati Põllumajandusministeeriumi eestvõttel koostama 2013. aastal ja sellesse on kaasatud Eesti Maaülikooli, Põllumajandusuuringute Keskuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Rukki Seltsi, Eesti Leivaliidu, Eesti Toiduainetööstuste Liidu, Eesti Seemneliidu ja valdkonna ühistute ning ettevõtete esindajad.

Täna toimus teraviljasektori arengukava 2014-2020 viimane töörühma koosolek, arengukava kinnitatakse 2014. aasta jooksul.