Eestimaa Talupidajate Keskliit tähistas möödunud nädalal Paide Kultuurikeskuses kongressiga „25 aastat Taluliitu Eestis“, organisatsiooni 25 aastapäeva.
Taluliit oli üks esimesi kodanikualgatuse korras loodud organisatsioone Eestis ja talupidajad ühed esimesed eraettevõtjad, kes alustasid talude taastamist tühjalt kohalt - puudusid nii hooned, loomad kui masinad. Taluliidu esmaseks ülesandeks oli võidelda taludele kui eraettevõtetele tegutsemiseks õiguslik alus ning saada ühiskonnalt toetus talude taastamiseks Eestis. Hiljem on Taluliidu funktsioone täiendatud nõuande ja muude teenuste osutamisega liikmetele. Tänapäeval on Taluliidu peamiseks eesmärgiks nõuande ja infoteenuste kõrval talupidajate huvide esindamine riigi ja Euroopa Liidu tasandil.
Peretalud on olulised meile kõigile
Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektor Kaul Nurm tõi oma ettekandes välja peretalude rõõmud ja probleemid, sest just tänavune aasta on nimetatud peretalude aastaks. Selle põhjus on see, et ÜRO näeb just peretalude mudelit toiduvarude tootjana ja hoidjana.
Maailmas on probleemiks ka nn maadehaaramine ehk laiaulatuslik maade ülevõtmise-ostmise tehing ja seda siis mitte ainult Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas vaid ka Euroopas.
„Eestis on juba 15% põllumajandusmaid väliskapitali kontrolli all. Investorid on tulnud Venemaalt, Soomest, Rootsist. Näiteks Trigon AS, Saaristu OÜ, kes on  Peri OÜ, Põlva OÜ, Väimela POÜ, Võhandu POÜ ja Hummuli POÜ omanik,“ rääkis Nurm. „See aga näitab seda, et peretaludele jääb järjest vähem ruumi ja põllumajanduspoliitika ümbervaatamine on siinjuures hädavajalik. Piirata tuleb kindlasti maaomandi suurust. Näiteks Leedus võeti hiljuti vastu seadus, et ükski isik ei või omada rohkem maad kui 500 hektarit.“
Toidujulgeolek ja isevarustatus on prioriteediks
„Peretalude aasta on ÜRO poolt välja kuulutatud ja selle kampaania otsene läbiviija on toidu – ja põllumajandusorganisatsioon FAO. Selle aasta eesmärk on tuua igal pool maailmas peretalud fookusesse, näidata kui tähtsad nad on. Selle raames on korraldatud palju erinevaid seminare ja infoüritusi, kust korjatakse kokku erinevaid pinnale jäänud mõtteid ja suundi, kuhu tuleks edasi liikuda,“ rääkis kongressil ETKL nõunik Leho Verk peretalude aasta sisust. „Oluline on see, et kõikide riikide valitsused peaks toidujulgeoleku ja isevarustuse võtma oma prioriteediks. Tuleb ka kaaluda, kas vabakaubandus praegusel kujul on riikide ja rahvaste huvides. Ühistegevus on oluline, tuleb leida tehnoloogiad, mis sobiks just väiketootjatele. Nõuandeteenus ei tohiks olla kasumile orienteeritud vaid riiklikult korraldatud ja kõigile kättesaadav.“
Miks on vaja peretalusid?
Leho Verki sõnul on talud eelkõige toidujulgeoleku tagajad, maaettevõtluse alustalad, tööandjaks maapiirkonnas, vaesuse vähendajaks ja asustuse hoidjaks. „Lisaks on talupered motiveeritud keskkonnahoiuks ja kannavad edasi traditsioonilist kultuuri. Talud on mitmekesise tootmisega ja valikuid rikastavad,“ ütles Verk. „Peamised probleemid on minu arvates põllumajandusliku maa kättesaadavus, ligipääs kapitalile on nõrk ja ligipääs turustuskanalitele on ebavõrdne – siin näen seda, et talunikel tuleb teha koostööd ja luua ühised turustusvõrgud. Kurb on see, et noored lahkuvad maalt ja on tekkinud tööjõupuudus. Mainimata ei saa jätta ka kliimamuutust, mis muutub aina aktuaalsemaks.“
Vaata fotosid ETKLi juubelikongressilt: 
 
 
ETKLi  kongress Paides.
15 fotot
  • ETKLi kongress Paides.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seotud lood

Uudised
  • 07.04.14, 12:19
Põllumajandus vajab eri suurusega ettevõtteid
Maa müümine välismaalastele ei ole põllumajandussektori kõige suurem probleem. Seda on üsna raske siduda ka peretalude arenguvõimalustega.
Uudised
  • 03.04.14, 14:55
Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressi avalik pöördumine
28. märtsil 2014 toimus Paide Kultuurikeskuses ETKL Kongress „25 aastat taluliitu Eestis“, kus kuulati paljude osavõtjate asjakohased ülevaateid ja analüüse Eesti peretalude olukorrast ÜRO rahvusvahelise peretalude aasta 2014 kontekstis ning otsustati esitada avalikkusele käesolev pöördumine.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele