Järjest rohkem võib näha Eestis suuri ja lopsakaid maisipõlde, mis on väärtusliku silo tooraineks. Peale piimakarja, söödetakse maisisilo lihaveistele, vasikatele, lammastele, kitsedele ja sigadele.
Maisikatsetused on toonud välja parimad sordid meie kliimale
Older Grupp OÜ on alates 1997. a. katsetanud erinevaid sorte Ukrainast, USA-st, Saksamaalt, Inglismaalt, Taanist ja Hollandist. Sortide koguarv ulatub 40-ni. Katsetused toimuvad nii suurematel pindadel tootmispõldudel, kui ka Kuusiku katsekeskuses ja teistes Eesti katsekeskustes. Loodame, et lähiaastatel saab Eestis kasvatada maisi ka teraks ning leiame sobilikud sordid ka kvaliteetse biomassi kasvatamiseks, millest siis toota elektrit või soojust.
Maisi agrotehnika
Umbrohutõrje, taimekaitse. Maisi suurimaks vaenlaseks on umbrohi. Soovitav on teha keemiline umbrohutõrje, vajadusel 2 korda. Ka vaheltharimine ja kasvavale maisile täiendava läga või mineraalväetise panemine tagab parema tõlvikute moodustumise ja arengu. Maisi seeme on eelnevalt puhitud ehk töödeldud vastavate kemikaalidega haiguste ja kahjurite vastu. Enim kahjustavad külvatud seemneid traatussid (Agroites ja Athous spp.) ja sääskede larvid (Tipula spp), kasvu ajal rootsi kärbes (Oscinella frit).
Haigused. Maisi haigustest on tuntud punahallitus (Fusarium), mida põhjustavad F. culmorum, F. avenacum ja F. graminearum, kahjustades kõigepealt vart ja tõlvikut selle kinnituskohal varrel augustis ja septembris. Vars hakkab seejärel mädanema ja lehed närbuma. Maisi tõlvikuid kahjustab mullast pärit seen Maisi lendnõgi (Ustilago maydis). Levib sooja ja kuiva ilmastikuga. Mõned sordid on sellele vastuvõtlikumad kui teised. Lendnõgi ei tekita ohtu silo söötmisel, vastupidi seda kasutatakse ka inimtoiduna Mehhikos ja mujal Ladina-Ameerika riikides. Rooste (Puccinia sorghi) tekitab lehtedele pruune täppe vegetatsiooni lõpus.
Parim maisi koristusaeg. Kasvatajat huvitab eelkõige saada suurim tärklisesaak, seetõttu peame maisi kasvatama esimeste öökülmade saabumiseni. Kogu taime sobiv kuivainesisaldus on 30 … 35%, kehvemates kasvutingimustes 25% ja alla selle. Kasulik on teada kiu ja tärklise suhet, mis ideaalselt peaks olema 1:1-le. Pärast tõlviku kattelehtede eemaldamist murrame tõlviku keskkohalt pooleks ja jälgime maisiterade värvust. Ideaalne on kui ülemine tera osa ¾ ulatuses on kollane ja alumine osa helekollane. Kahe värvuse vaheline mõtteline joon on tuntud „piima liini“ nime all.
Maisi koristamine. Optimaalseks niitmise kõrguseks loetakse 20 cm maapinnast. Üldjuhul ei tohiks heksli pikkus ületada 2 cm, minimaalne pikkus peab olema vähemalt 0,8 cm. Lühemat hekslit on hoidlas kergem kinni tallata, see sobib paremini söötmiseks noorkarjale ja lammastele ning võimaldab vähendada jõusööda koguseid ratsioonides. Maisiterad peab koristamise käigus purustama, vajadus on sõltuv maisi küpsusest.
Maisi sileerimine. Maisi sileerimisel saadakse hästikäärinud silo, tänu madalale puhverdusvõimele ja suurele süsivesikute olemasolule.  Maisi sileerimisel on soovitav lisada kindlustuslisandeid, esmajärjekorras bioloogilisi kuid ka keemilisi, mis pidurdavad ebasoovitavate bakterite ja seente kasvu silos. Üldjuhul kulgeb sileerimisprotsess 6 -7 nädalat, söötma võib seda hakata ka enne seda, kuid mitte varem kui 4 nädala möödumisel. Maisihoidla tuleb täita ja kinni katta nii kiiresti kui võimalik. Kui hoidla täitmine kestab kauem kui 1 päev, on soovitav silomass katta ööseks kilega.
Maisi toiteväärtus. Mais on madala proteiinisisaldusega (7...9% KA.s) põhisööt ja iseloomulik energiasööt, mis koosneb põhiliselt tärklisest, suhkrust, mis sileerimise käigus muutub piimhappeks ja seeduvast rakuseinast (kiud).  Üldlevinud praktiliste kogemuste järgi moodustab piimakarja ratsioonides maisisilo kuni 40-50% kuivainest, seejuures tärklisesisaldus on vähemalt 30%, proteiin 9%, neutraalkiu sisaldus kõigub 40-50% piires.
Suuremat tähelepanu on vaja pöörata maisisilo söötmisel mineraalainetele ja vitamiinidele, sest nende sisaldus võrreldes teiste söötadega on oluliselt madalam. Näiteks Ca sisalduse tase on ligikaudu 0,4% kg kuivaines. Ka fosfori tase on teraviljaga võrreldes madalam. Väga madal on E vitamiini tase, samuti mikroelementide s.h. seleeni sisaldus.
Autor: Siim Older, Hindrek Older

Seotud lood

Uudised
  • 13.11.14, 12:05
Older Grupi tähelepanekuid maisikasvatusest kahel viimasel aastal
Older Grupp OÜ on katsetanud maisisorte silo tarbeks alates 1996. aastast.
Uudised
  • 03.06.14, 10:44
Voore farmis toimus maisi õppepäev
28. mail toimus Voore farmis, Viru-Jaagupis, maisiteemaline õppepäev, kus käsitleti teemasid maisi seemnest ja külvamisest kuni söödaratsioonide ja maisisilo tegemiseni.
Uudised
  • 02.10.14, 14:53
Maisipäev Voore farmis
22. septembril toimunud maisipäeval Voore Farmis võeti kokku Syngenta tootmiskatsete tulemused, räägiti sel hooajal maisil esinenud probleemidest, taimekaitsest ja maisisilo tegemisest.
  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 15:51
Koristushooaeg 2026 numbrites: kus peitub kombaini tegelik tootlikkus?
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele