Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milline tuleb saak 2014. aastal?
Arvata võib, et ka kõige vanemad põllumehed ei mäleta aastat, kui talv tuli alles poolest jaanuarist ja veebruari keskpaigas käisid mesilased juba osaliselt puhastuslennul. Mida aga sellest oleks võimalik juba nüüd ette prognoosida?
Taliviljade külviaeg ja ka sügis olid soodsad. Taimed said hästi kasvada ja optimaalselt areneda, teatud määral kuni jaanuari keskpaigani. Sellest saab järeldada, et mullast on palju taimede toitaineid ära kasutatud ja ka pikalt sula pinnase tõttu on palju toitaineid välja uhutud. Eriti lämmastik, väävel ning kergematel muldadel ka kaalium. Talv pole aga veel alla andnud, ning kindlasti tuleb veel mitmel korral jõudu näitama.
Taliviljad on üldiselt heas seisus. Külma taluvad meie taliviljad päris hästi, muidugi kui nad on saanud järk-järgult piisavalt karastuda. See tähendab seda, et järjest madalamad öökülmad muudavad taimede suhkrute sisalduse kõrgemaks ning miinuskraade taluvamaks. Suhkrute kõrge protsent toimib omamoodi antifriisina ning mida kõrgem see on, seda enam talutakse miinuskraade. Kui nüüd ekstreemselt soojad ilmad liialt vara taimede elutegevust hakkavad ergutama, siis jäävad taimemahlad järjest lahjemaks, ning aprillis võib juba mõnekraadine miinus taimedele liiga teha. Ärakülmumine tähendab eelkõige seda, et rakumahl on liialt „vesine“. Külmumisel tekib veest terav jääkristall, mis torkab rakukesta katki.
Kõige kriitilisemad perioodid on alles ees. Taoliselt juhtuski aastal 2003, millal oli suurim talirapsi hukkumine. Siis pani varane kevad taimed kasvama ja talv tuli tagasi suure lumetormina 7.-14.aprillil. Taliraps hukkus siis 100% ja mitte ainult Eestis vaid kogu Põhja- ja Ida-Euroopas. Meil oli tol ajal talirapsi alla tuhande hektari ja kahju mitte väga suur. Lõunapoolsetes maades aga oli tõeline suvirapsi seemne puudus, kuna traditsiooniliselt seal suvirapsi ei kasvatata.
Millal on saadud Eestis rekordsaagid? Üks taolistest aastatest oli 2008. Viljelusvõistluse talinisu rekordsaak 9,7 t/ha püsib senini sellest aastast. Veebruar oli siis samuti erakordselt soe aga samas sajune. Märtsi teisel poolel olid põllud juba taolises seisus, et oli vaja teha taliviljade pealtväetamist. Kas keegi seda aga tegi, siis vähemalt kirja panna ei tohtinud, sest ametlikult tohib väetamisega alustada 1.aprillist. Tolle aasta rekordsaakide üheks põhjuseks oli aga kindlasti see, et taliviljad said tavalisest mitmed nädalad varasema kasvu alguse ning selle kaudu ka pikema kasvuperioodi.
Kui nüüd peaks jätkuma ilmastik analoogiliselt 2008-le aastale, siis on oodata head talivilja aastat. Samas on oht, et taliviljad jäävad terveks kuuks ajaks nälga. Väetamine on meil lubatud kalendri järgi, mitte looduse järgi. Varase kevade puhul oodates 1.aprillini, kaotame suure osa võimalikust saagist. Seda hulka toitainetest, mida oleks taimedele vaja heaks varakevadiseks võrsumiseks, ei saa hilisema väetamisega enam asendada.
Suviteraviljale pole aasta soodne. Juba praeguse seisuga võib suure tõenäosusega öelda, et suviteraviljade jaoks ei kujune sellel aastal mitte kõige paremad tingimused. Kui jätkuvad taolised ilmad nagu senini, siis suviteraviljade rekordsaake oodata ei ole. Kuna muld kaotab iga päevaga kevadtuulte ja päikese toimel suure hulga oma veevarust, ning toitainete väljauhtumine toimub veel ligikaudu 2 kuud. Usutavasti tuleb veel mitmel korral „talv tagasi“ ja suviviljade külviaeg saabub ikkagi aprillis, mais.
Parimaid suviviljade saake saadakse siis, kui ühtlane talvine lumikate püsib aprillini ja sulab vahetult enne külviaega. Kui kevadkülvide ajal on põhjapoolsetes metsaservades veel lumehanged, võib oodata suviteraviljade häid saake! Nii nagu oli eelmisel kevadel/aastal.
Kalendri järgi põllumeeste tegevuse reguleerimine toimub ka mujal maades. Näiteks USA-s aastal 2012. kevad oli seal siis tavalisest ligi kuu aega varasem. Maisi ei tohtinud aga külvata enne 15.aprilli, kuna kindlustusfirmad on taolise kuupäeva ette kirjutanud. Hilinenud külvid jäid aga põua kätte ja tunduvalt madalam kogusaak viis viljahinnad üles. Mida meiegi siis oma rekordsaakide juures saime nautida.
Et vältida loodusega vastuollu minekut, peaks taoliste kalendripõhiste regulatsioonide asemel vaatama senisest enam tegeliku looduse arengut.
Kevadtalvel on tihti enamlevinud küsimuseks, et millise pealtväetisega taliviljadel alustada. Sellel aastal on juba selge, et esimene pealtväetis peaks kindlasti olema lämmastik-väävelväetis NS.
Seotud lood
Viljeluspäevadel on sel aastal 10. juubel. .
Viljeluspäevad on Eesti suurimad ja professionaalseimad igasuvised katsepõldudel toimuvad maaviljeluse ja taimekasvatuse alased näitus-demonstratsioonid.
Viljelusvõistluse lõpuseminaril autasustati parimaid ja aasta võtsid kokku põllumehed, kohtunikud ja korraldajad. Päev lõpetati ringkäiguga Rakvere Lihakombinaadis.
Väetiste Instituut USA-s andis paar aasta tagasi välja väga asjaliku ja praktilise väetamise juhendi. Lühidalt nimetati seda 4 R printsiibiks. R-Right ehk eesti keeles siis Õige.
Kuni 200 hj traktori rent on paindlik lahendus ettevõttele, kes vajab töökindlat masinat hooajatöödeks, ehitusobjektile või talviseks lumetõrjeks. Renditraktor kuni 200 hj aitab katta hooajalisi töötippe, ootamatuid lisatöid või asendada ajutiselt rivist välja langenud tehnikat, ja seda ilma suuri investeeringuid tegemata. Baltic Agro masinarent tagab vajaliku traktori ja lisavarustuse just siis, kui töömaht on suurim ning iga töötund on oluline.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele