Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjaid vaevavad võõrutusnähud
Nii mõnegi eurotoetusi kasutava ettevõtte kasuminumber on järjekindlalt olnud eurotoetusega sarnases suurusjärgus või napilt rohkem. Ja kui nüüd toetused vähenevad, on osa ettevõtjad tulivihased.
Siinkohal ei saa jätta meenutamata, et Eesti on olnud ELi eelarve suurim netosaaja. 2007–2013 on riik investeerinud 4,2 miljardit, sellest kolm miljardit on olnud Euroopa Liidu raha. Seda on ligi 70 protsenti.
Kui Briti kasvuekspert Brian Sainsbury rääkis, et Eesti ettevõtetel puuduvad pikemaajalised eesmärgid ja nõjatutakse ülearu eurotoetustele, leidus Eesti ettevõtjaid, kes pidasid seda juttu lauslolluseks – Eesti ettevõtja ei ole nii lühinägelik!
Ebavõrdsus
Põllumajandussektoris on eurorahast ilmajäämine peamine probleem. Toetuse senised saajad võtavad toetust kui midagi iseenesestmõistetavat, mille saamiseks suurt midagi tegema ei pea, ent on samas ainus kasuminumbri tekitamise eeldus.
Seetõttu meeldis mulle väga põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri vastus maaelu arengukava pärast pahandavatele põllumeestele: “Ebavõrdsed konkurentsitingimused? Igasugune toetuse jagamine loob ebavõrdsed konkurentsitingimused. Võrdsed konkurentsitingimused on siis, kui toetusi ei jagata.”
Tõepoolest
Toetuste jagamine toetusejagamise enda pärast ei too kaasa mitte arengu, vaid taandarengu.
Seotud lood
Kogu Euroopa põllumajandussektori rahastamise maht uueks perioodiks on 95,6 miljardit eurot, millest Eesti saab 725,9 miljonit eurot.
Eesti põllumeeste iga-aastast konverentsi on Eesti Põllumeeste Keskliit korraldanud alates 2004. aastast.
Eestile eraldatavate otsetoetuste aastane kogusumma kasvab 2013.a 101 mln € tasemelt 2020.a 169 mln € tasemele.
Põllumajandussektori investeeringuvajadust mõõdetakse sadades miljonites eurodes, peagi algav uus ÜPP rahastusperiood need miljonid põhimõtteliselt siia ka toob.
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele