Saidafarmi on sel aastal tunnustatud kui parimat Läänemeresõbralikku talu.
„See on meie jaoks väga oluline märk. Oleme üle 20 aasta selle nimel tööd teinud ja see, et see pääldis sellise tähelepanuavaldusega, see meeldis meile kõigile väga. See oli meile nagu juubelikink,“ rääkis Saidafarmi juht Juhan Särgava, kelle ettevõte tähistas just hiljaaegu 20dat tegevusaastat. „Saidafarmis on 30 inimest tööl ja see oli kogu meie kollektiivi töövõit. Selle auhinna kätteandmine oli tõsiselt suur sündmus iseenesest  ja elamus. Meil on teisi väga tugevaid mahetootjaid ja ma loodan, et nii üks kui teine jõuab sama tunnustuseni – meie eesmärk on ühine – et me toidu tootmise juures ei koormaks ümbritsevat keskkonda ära.“
 
Ilmataat lasi kõik sügistööd rahulikult ära teha
Uuel aastal on oht, et toetuste tase pigem langeb kui tõuseb. On optimistlik ja pessimistlik stsenaarium.
„Pessimistliku stsenaariumi  järgi võib minna nii nagu Tõnu Post välja rehkendas. Positiivse stsenaariumina võib minna aga nii, et kuna uued toetusmeetmed ei ole täna lõpuni kokku lepitud ja pole ka veel täna jõus, siis ma usun ja loodan, et pigem kaldub see stsenaarium positiivsele lähemale. 2014. aasta on sisuliselt sama mis sel aastal, suurem muutus peaks toimuma 2015. aastal,“ selgitas Särgava . „Suured rajajooned on näha ja igaüks meist peab nüüd mõtlema, kuidas ennast sinna rahapilve alla sättida ja kuidas kogu sellest rõõmust osa saada. Ikka on neid, kes pole rahul ega mahu selle pilve alla ära. Meis kõigis põleb säraküünlana ka see soov, et  saada neist toetustest täiesti vabaks aga see pole võimalik üksi, ka teised liikmesriigid peaks olema siis selle poolt.  Asja unistuse uba peitub selles, et väga palju vähem on siis igasugu õpetajaid ja näitajaid, mida täitma peab. See reegel oli ka nõuka ajal sama, et kes oskab, see teeb ja kes ei oska see õpetab. Toetustega ei peaks maksma kinni valeõpetusi. Toetused ei tohiks hakata tootmist segama."
Uue aasta märksõnaks on efektiivsus
„See on selge, et meil lahedamaks ei lähe – tuleb mõelda, kuidas kokku hoida kulusid. Energiateemadel oleme maha jäänud, võimalusi tuleb otsida aga kõik need võimalused vajavad omakorda investeeringuid, tarku ja läbimõeldud otsuseid, et  tegevused ei kannataks. Palgas kokku hoida me ei saa, pigem peame juurde panustama. Tegija nutikus ja nobedad sõrmed on meie väiketootmise juures kõige aluseks,“ ütles Särgava uuele aastale mõeldes. „Õppimisvõimelist personali on raske leida. Oleme võtnud praktikante, kellest tublimad on jäänud tööle. Õppinud järelekasvu ei ole peale tulemas, see on probleem. Meie põhimure on, et me peame niipalju efektiivsemaks muutuma, et meie palgamaksmise võime palganõudlusele järgi jõuaks. Nõudlus on aga kiirem, kui suudame pakkuda ja seetõttu võime häid inimesi kaotada“.
Meie piimatööstuse konkurentsivõime peab kasvama
Särgava soovib kõigile põllumeestele usku ja armastust selle töö vastu, mis meid siiani elus on hoidnud.  „Need kes täna meie sektoris elus on, on tõsised tegijad. Viimased 20 aastat on olnud meie põllumajanduses väga palju edasiminekuid, mis sageli kiirelt unustatakse. Meil on pea pool karjast juba uutes hoonetes, meie piimatööstus on tasemel ja saame toodangut eksportida. Suur tahe on, et meie piimatööstuse konkurentsivõime edestaks Leedu piimatööstuse konkurentsivõimet. Oluline ei ole see kellele kuulub piimakombinaat  ja kui kaasaegne on tehas, oluline on see kuhu ja kuidas müüa toodang ning millised on suhted. Ja et tööstusel jääks rohkem raha  ka piimatootjale,“ rääkis Särgava. „Kui leedukad saavad hästi maha müüa meie toorainest tehtud toodangu, miks meie ei peaks siis sellega hakkama saama?“.
Veiseliha ausse
„Soovin, et meie veiseliha vääriliselt hinnataks. Meil on palju häid eeskujusid naabermaades, kus veiseliha on hinnatud toode. Seda liha on võimalik paremini müüa. On vaja loomingulisust ja järjepidevust ja vajadusel tuleb vargsi järele ahvida naabreid,“ soovis uueks aastaks Särgava veisekasvatajatele.
Head viljasaaki
„Viljakasvatajatele soovin viljaõnne – aga kui seda on palju, on hind madal. Pigem soovin, et meie saak oleks kõrge siis, kui mujal maailmas on väiksed saagid,“ soovis Särgava.
 
 
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 27.01.14, 08:10
Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale.
Uudised
  • 06.12.13, 12:42
Räägime rahast: maaelu arengukava 2014-2020
Kogu Euroopa põllumajandussektori rahastamise maht uueks perioodiks on 95,6 miljardit eurot, millest Eesti saab 725,9 miljonit eurot.
Uudised
  • 27.12.13, 23:11
Andi Saagpakk: Venemaa nõuded on väga ranged
Tuleb tööd teha ja Venemaa välja toodud puudused kõrvaldada, kuid need on väga ranged, märkis Saaremaa Piimatööstuse juht Andi Saagpakk.
Uudised
  • 21.04.14, 20:26
Saidafarm avas pidulikult uue lüpsilauda
17. aprillil toimus Lehetu külas pidulik lauda avamispidu – valmis sai Saidafarmi uus vabapidamislaut. Saidafarmi uus laut on mõeldud 180 mahelehmale.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.08.26, 11:23
Ülevaade: põllumajandustehnika tootja KUHNi 2026. aasta suvised tehnoloogiauuendused
KUHN on üks maailma vanimaid ja tunnustatumaid põllumajandustehnika tootjaid, kelle ajalugu ulatub üle 200 aasta tagasi. Ettevõte alustas 1828. aastal Prantsusmaal väikese sepikojana, mis valmistas töökindlaid tööriistu kohalikele talunikele.Tänaseks on nad kasvanud rahvusvaheliseks tehnoloogialiidriks, kelle masinad töötavad enam kui 110 riigis ning nende nimi seostub kvaliteedi, töökindluse ja praktilise innovatsiooniga.

Enimloetud

1
  • ST
Töökuulutused
  • 26.08.26, 14:04
AS Laatre piim otsib juhatuse esimeest/tegevjuhti
2
Uudised
  • 27.08.26, 11:26
Valitsus suunab põllumajandusse üle 26,4 miljoni lisaeuro
3
  • ST
Sisuturundus
  • 26.08.26, 15:26
Kuidas valida sügisel kõige laiema tõrjespektriga talirapsi herbitsiidi
4
Uudised
  • 27.08.26, 08:15
Kaerajoogitootja värbas rahvusvahelise kogemusega tipptegija
5
Uudised
  • 26.08.26, 14:00
SAK survestab Läänemere piirkonda: Poolas ja Lätis jõudis katk farmidesse
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Majandustulemused
  • 26.08.26, 08:45
Juustutööstur Ago Tederi firmades käive püsis, aga kuhu kadus kasum?
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele