Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Murakas: pole halba ilma heata
Venemaa veterinaaramet kehtestab 9. jaanuarist sisseveokeelu viie Eesti piima- ja kuue kalatööstusettevõtte toodangule, kehtima jäävad ka juba novembris kahele firmale kehtestatud piirangud.
Üheks ettevõtteks, kellele piirangud kehtestati oli E-Piim. Küsimustele vastab firmajuht Jaanus Murakas:
Mida Venemaa teile täpsemalt ette heidab?
Ei ole lõplikku tõde veel, lähipäevadel peaks laekuma see akt, kuid üldine küsimus on kvaliteedi kontrollisüsteemides ja järelevalves nende üle. ELis ja Venemaal on erinevad lähenemised, ELis kontrollitakse riiklikul tasandil toidu ohutust, ettevõtetel on lisaks ka omad süsteemid, Venemaal peab kõik olema jällegi riikliku järelevalve all.
Ajakirjandusest lipsas läbi ka see ettekirjutus nõuete osas, antibiootikumide jääkkontroll piimas ehk et siis, kui loomi ravitakse, jäävad antibiootikumide jäägid piima. Eestis oli see teema aktuaalne 20 aastat tagasi, täna enam mitte, probleem on ammu maas. Aga kui Venemaa selle monitoorimist nõuab, siis tuleb seda teha, kuigi seda probleemi pole.
Venemaa ja Hiina on piima importivad riigid, meie ekspordime ja eks Venemaale tuleb igalt poolt igasuguse kvaliteediga piima ja impordinõuded on karmid ja meie peame neid nõudeid endale kohandama. Igal riigil on õigus need piirangud ju endale kehtestada.
Kas tegemist võiks olla Venemaa poolt hoopis poliitilise käiguga?
Ettevõtted on pragmaatilised. Selle aasta jooksul on Venemaa sulgenud juba Hollandi, Saksamaa ja Leedu piimatehaseid näiteks sisseveoks. Meie pole hinnanguandjad selles osas, kas on poliitiline otsus või mitte. Eks see saab selgeks siis, kui me kõik Venemaa ette heidetud puudused täidame ja piir endiselt ei avane, siis on teine asi. Täna me oleme heausksed.
Vene ja ELi süsteemides on erinevused, me peame neile alluma, kui tahame neile edaspidi müüa. Eesti tooted on põhimõtteliselt Venemaal ju teretulnud. Kui peaks selguma, et pole enam teretulnud, siis tuleb leida uued sihtturud. Venemaa on ka WTO lepinguga ühinenud, ma arvan, et kaubandussuhted on pigem pragmaatilist laadi.
Mis saab teie 30% toodangust, mis praeguse seisuga Venemaale ei lähe?
Täna pole halba ilma heata ja head ilma halvata. See otsus on loomulikult negatiivne meie jaoks, nõuab ümberkorraldusi ja lisakulusid, kuid globaalsel turul on nõudlus piimatoodetele suur. Talumeestele makstav piima hind on ajaloo kõige kõrgem, laoseisud on head.
Hetkel kuum
Piimakriisidest juttu ei saa olla, kui siin vahepeal kallati protesti märgiks piima maha jne. Piimatoodetele on suur nõudlus ja hinnad on ka head. Eesti kogused on globaalsel turul muidugi väikesed, kuid me leiame vabalt uued turud ja kaubad müümata ei jää, äri läheb edasi. Positiivne turuolukord on meile abiks.
Venemaal endal on see talv tegelikult piimadefitsiit, paljud riigid on juba neil kinni ju, Eesti on üks viimaseid veel. Meie Vene partnerid helistavad meile ja muretsevad ise ka, et mis neist nüüd saab. Meil on nendega head suhted ja nemad ise on ka samamoodi mures.
Millal asjad selgineda võiksid?
Lähipäevil peaks toidu- ja veterinaarameti juht Ago Pärtel saama need tõlgitud leheküljed (Venemaa saadetud 66-leheküljeline etteheidete nimekiri – toim.) kätte ja tema kehtestab mingi tegevuskava, kuidas edasi minna. Eesti pool peab tegema ka mingi vastuse Venemaale.
Seotud lood
Veterinaar- ja toiduametile saadetud kirjas toob Vene riigiduuma saadik Andrei Krutov eraldi välja impordipiirangute tõttu tekkinud raske olukorra Peterburi ettevõttes Nevskije Sõrõ, kes on viimasel neljal aastal Venemaal aktiivselt müünud ka Saaremaa piimatööstuse toodangut.
Saaremaa Piimaühistu ja piimandusühistu E-Piim kavatsevad rajada uue ekspordile suunatud piimatööstuse. Kas see piimatööstus peaks olema kindlasti ühistulistel alustel?
Riik teeb kalatööstustega tihedalt koostööd, et taastada eksport Tolliliitu, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Kuna Eesti toidutoodnagu ja põllumajandussaaduste suurim välisturg Venemaa pidevalt reegleid muutes meie ettevõtete sealset müüki pärsib, peame otsima alternatiive.
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.
Enimloetud
1
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
2
3
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Viimased uudised
Hetkel kuum
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele