Suurtootjate rahaallikas võib kuivaks jääda

Mahepõllumajandust viljeleva Saidafarmi omaniku ja Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi ­Juhan Särgava sõnul näitavad numbrid, et just suuremate ettevõtete toetus väheneb oluliselt. “Küsimus on, kuidas neid numbreid võtta, kas toetused vähenevad 40 protsenti või üle selle,” nentis ta.

Särgava märkis, et üks arengukava muudatusi, mis talle muret valmistab, on 39 hektarist väiksemate maaomanike 30 protsendi võrra suurem toetamine. See loob keerulisema olukorra neile, kes maad rendivad.

Minister õigustab. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on väide, et uus arengukava ei toeta aktiivseid tegijaid, sada protsenti vale. Ta märkis, et ka mahetoetused on aktiivsetele põllumeestele ning neid ei saa põllumehed, kes midagi ei tooda. “Mõned põllumajandustootjad ja katusorganisatsioonid, kes väidavad ennast esindavat enamikku sektorist, eelkõige siis põllumeeste keskliit ja põllumeeste kaubanduskoja juhtisikud, väidavad, et niisugused meetmed nagu mahetootjate toetamine ei kanna põllumajandustootmise eesmärke ning et sinna kantakse põhjendamatult palju,” märkis põllumajandusminister.

Minister lisas, et arengukaval on laias laastus kaks suunda, üks on toidu tootmine ja põllumajandus ning teine keskkond, mille meetmed ei ole tõesti suunatud tootjatele, vaid keskkonnahoiule.

Teine asi, mille üle protestitakse, on ministri sõnul loomade heaolu meede, mis samuti eeldab loomade olemasolu ja liha või piima tootmist. Seni on põllumehed toetust saanud, kui vähemalt 30 protsenti karjast karjatatakse, ent ministri hinnangul sellisel määral karjatamine mingit lisaväärtust ei loo. Nüüd soovib ministeerium, et karjatataks 100 protsenti karjast, et suunata toetus lisategevusele, mitte sellele, mida juba nii ehk naa tehakse. “Loomad peaksid saama värsket õhku, päikest ja olema karjatatud, see tekitab lisaväärtuse, aga loob olukorra, et suured investeeringud, kus on vabapidamislaudad, kus loomad on aasta läbi laudas, ei saa enam põhitoetust, kui nad ei vii oma põhikarja välja,” selgitas Seeder.

Ta ütles, et väiksematel karjadel on see jõukohasem ja lihtsam, ning sealt tulebki vastuolu. Seeder rõhutas aga, et tegemist on vaid retoorikaga negatiivse kuvandi loomiseks ning maaelu arengukava koostajate survestamiseks.

Miks peaks börsiettevõtet toetama? Talupidajate keskliidu esimees Kalle Hamburg rõhutas, et võetakse iseenesestmõistetavalt, et kõik justkui peaksid toetusi saama. “Meie eesmärk on ikkagi see, et loomade heaolu paraneks. See on suurema kulu kompensatsioon, see ei ole helikopteri pealt raha loopimine,” lausus ta.

“Teine asi on see, et miks peaks maksumaksja rahaga toetama börsiettevõtet, veel vähem Rootsi börsiettevõtet,” lausus Hamburg.