Põlluühistu tagab tootjale kindla tulu

TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming ütles, et mahetootjate jaoks on ühistu eelis ühismüük, millega tagatakse suuremad kogused ja ühtlane kvaliteet. See tähendab tootjatele maksimaalset tulu. 

Ka Ida-Euroopast saab head mahevilja. “Põllumajandusühistu saab toimida ainult siis, kui ta on oma partneritest põllumeestele kasulik, loob ühistöö ja usaldusega lisaväärtust,” selgitas Tooming. “Kolm aastat tagasi oli selline koostegemine mahevilja müügil meile uudne ja viljaveskitele tuli tõestada, et ka Ida-Euroopast on võimalik osta sama head mahevilja kui Soomest ja Rootsist.”

Tooming lausus, et nüüd on nad keskendunud mahu suurendamisele. Endiselt hoitakse sihti tagada partneritest põllumeestele parim hind. “Maheviljaterminali käivitamine sel aastal on üks osa mahepõllumajanduse arenguplaanist, et aastal 2020 tarbivad Eesti koolid ja lasteaiad 30% toiduainetest mahetootena,” ütles ta.

Kommentaar

Ühistul eraldi firmast mõnevõrra raskem laenu tagada

Meelis Annus, Swedbanki põllumajandussektori juht

Swedbank suhtub ühistulisse tegevusse positiivselt, juhul kui ühistut juhitakse professionaalselt. Hea juhtimise all saavad ühistute liikmed ­eelise kas hinnas või muudes tingimustes.

Teisalt ei ole ühistuline vorm rahastajale kõige lihtsam vastaspool, kuna iga liikme vastutus piirneb liikmemaksu suurusega.

Ühistu eesmärk pole kasumit teenida, vaid saada liikmetele parimad tingimused. Seega puudub tavaliselt ka oma­kapital, likviidsuspuhver ja tagatiseks sobilik põhivara.

Ajalooliselt on Eestis ka selliseid näiteid, kus turu olukorra paranemisel on ühistuline tegevus lõpetatud ja suuremad tootjad on hakanud otse partneritega äri ajama. Seega pole ühest vastust – iga rahastamisotsus sõltub konkreetsest ühistust ja selle liikmetest.

Swedbankil on kogemused ja ka lahendused ühistute käibevahendite ja põhivara rahastamiseks. Nii on just Swedbanki laenude abil püstitatud Kevili ja Wiru Vilja elevaatorid.

Rohkem ühistuid peaks koos töötlema ja turundama

Illar Lemetti, põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Põllumajandusministeeriumi eesmärk on tasakaalustatult toimiv toidutarneahel. Seega peame vaatama, milliseid arenguid tarneahelas näeme.

Näiteks jaesektori kontsentratsiooni mõju on praegu Eestis päris suur. Teised tarneahela osalised, näiteks tootjad ja töötlejad ei ole oma koostööga veel nii kaugel, et olla läbirääkimistel tugevamad. Oma positsiooni tarneahelas saavad tootjad ja töötlejad parandada siis, kui tegutsevad ühiselt. Ühistegevusega on võimalik saavutada vajalik mastaabiefekt, tagada tarnekindlus, osta soodsamalt vajalikud sisendid, koondada paremad praktikad ja asjatundlikkus, mis kokkuvõttes võimaldab edukamalt tegutseda nii kodu- kui ka välisturul.

Eriti oluliseks peame, et ühistegevus toodaks rohkem lisandväärtust.

Seetõttu loodame, et meie ühistegevus jõuab uuele tasandile ehk olukorrani, kus järjest rohkem ühistuid hakkab liikmete toodangut töötlema ja koos turustama.

Põllumajandustootjate turu­jõu suurendamisel on tootjate koostöö ja ühistegevus oluline, kuna võimaldab pakkuda turule korraga suuremaid tootekoguseid ja tugevdada sellega tootjate positsiooni toidutarneahelas.

Eestis on ühistegevus põllumajandussektoris veel valdkonniti erineval tasemel.

Ühistegevus aitab põllumajandustootja laia maailma

Leho Verk, Eesti Talupidajate Keskliidu ühistegevusnõunik

Sagedamini kuuluvad tootjad mõnda organisatsiooni, mis esindab nende huve Eesti riigi ja Euroopa Liidu tasandil. Oma äritegevus hoitakse naabrist kiivalt eemal ja uusi ühistuid eriti juurde ei looda või on neil väga vähe liikmeid.

Kui soovime kohtlemist mitte alama, vaid võrdväärse partnerina, peab põllumees suutma pakkuda suuri koguseid, ühtlaselt kõrget kvaliteeti, kindlat, kuid paindlikku tarnet ning logistilist ja administratiivset suutlikkust tasemel, mis pole üksiktootjaile reeglina jõukohane. 

Seda kutsutakse ka horisontaalseks integratsiooniks ehk “teeme sama asja, aga teeme seda ühiselt”.

See annab küll palju ­eeliseid, kuid lisaks peame astuma ka järgmise sammu ja andma oma toodetele lisandväärtust töötlemise või pakendamisega, mida nimetatakse ka vertikaalseks integratsiooniks.

Logistikaga iga päev tegelevad inimesed teavad, et kasum kas teenitakse või kaotatakse mõnes logistilise ahela etapis. Seda näeb ka iga tootja, kui analüüsib toodetu tarbijani jõudmise teid ja kauba hinna muutusi selle teekonna jooksul.

On selge, et mida kaugemale põllult või laudast püsib logistiline ahel tootjate endi kontrolli all, mida efektiivsemalt see ahel toimib, seda suurem osa lõpptarbija makstavast hinnast jõuab esma­tootjani.