Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidusektor toob Eestile raha välisturgudelt
Eesti majandust ja väliskaubandust vaadates hakkab silma, et majandusharud, mis eksportides tulu toovad ja väliskaubanduse bilanssi tasakaalustavad, on peamiselt seotud metsa- ja puidusektori või tööstusega, mis kasutab sisendina puittooteid.
Eestis teisi selliseid tugeva positiivse bilansiga tootegruppe ei olegi. Riigi majanduse jätkusuutlikkuse huvides on aga vältimatu, et suudame oma tooteid välisturgudel müüa ja riiki raha sisse tuua.
Väliskaubanduse bilanss 2013. aasta võrdluses eelmise aastaga näitab, et puidupõhiste toodete positiivne ülejääk suurenes 2013. aasta 9 kuuga 100 miljoni euro võrra 900 000 euroni. Samal ajal oli kõigi kaupade negatiivne puudujääk juba miljardi euroga miinuses.
Üsna loogiline, et sektor ja tegevusalad, mis kasutavad kohalikke materjale, annavadki tugevalt positiivse bilansi ning samal ajal maksimaalse lisandväärtuse.
Enamik tööd tehakse ära meie maal ja meie inimeste poolt ning tooret oluliselt ei impordita. Arvestades senist trendi ja ka seda, et septembris eksporditi puittooteid tervelt 25% rohkem kui eelmisel aastal, võib prognoosida, et 2013. aasta puidupõhiste toodete ekspordiks kujuneb aasta lõpuks üle 1,6 miljardi euro ning positiivne bilanss kasvab suurusjärku 1,2 miljardit eurot. Teist niivõrd suure ülejäägiga kaubagruppi kui puittooted meie väliskaubanduses ei ole.
Trend ülesmäge. Puidutööstussektori käekäiku on viimase aasta jooksul iseloomustanud ülesmäge liikumise trend. Kui 2012. aastal jäi puittoodete eksport 2011. aastaga võrreldes pea samale tasemele, kasvades marginaalselt, siis 2013. aastal on oodata kasvu suurusjärgus 11–12%. Seda näitavad nii 10 kuu ekspordiindeks kui ka täpsemad 9 kuu väliskaubanduse andmed.
Mis siis on selle põhjuseks? Tegemist on arenguga nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Meie metsa- ja puidutööstussektor on kasvatanud mahtusid ja toodete keskmine lisandväärtus on suurenenud. Suurenenud on ka tööhõive. Kui 2009 oli metsamajanduses, puidu- ja paberitööstuses ning mööblitööstuses kokku 29 500 töötajat, siis 2012. aastal oli töötajate arv juba 34 000.
Puidu populaarsus kasvab. Ühe aluse kasvuks annab Euroopas ja maailmas võetud arengusuund kestlikule ja jätkusuutlikule majandusele, mille nurgakiviks on taastuvmaterjalide kasutus fossiilsete asemel. Aga see pole veel kindlasti kõik. Meil on Eestis veel potentsiaali nii metsade tootlikkuse tõstmisel kui ka kasutamata maa kasutuselevõtul. Ka meie tänane metsakasutuse maht on selgelt alla kestliku taseme.
Aastaseks jätkusuutlikuks metsakasutusmahuks sel kümnendil on hinnatud 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ja meie tegelik kasutusmaht on täna 8–9 miljonit tm aastas.
Mõeldes tänastele ekspordi ja sektori lisandväärtuse tasemetele, peaks olema reaalne metsa kasutusmahtu lähikümnendi jooksul kahekordistada.
Keskkonnamõjudega arvestamine toob puidutööstusele kasvavad mahud
Ettevõtete investeeringujulgus sektorisse on kasvanud, kuna usutakse, et metsi on võimalik tootlikult majandada ja et inimkond tarbib tulevikus üha teadlikumalt materjale, mis on taastuvad.
Hetkel kuum
Meie puidutööstus on suuresti seotud ehitussektoriga, kus materjalide keskkonnamõjuga arvestamine on muutumas üha olulisemaks. See annab puitmaterjalile hea potentsiaali. Seega, kindlasti kasvab ka edaspidi mitmesugust tüüpi saematerjali ja täiendavalt töödeldud materjalide, samuti vineeri, liimpuidu ja puidust ehituskomponentide tootmine. Sama tuleb nimetada mööbli puhul, kus samuti puitmaterjali osakaal on pigem kasvav spooni, erinevate puitplaatide ja täispuidu kombinatsioonide näol võrreldes muude materjalidega.
Veidi madalama kvaliteediga puitmaterjalid leiavad kasutust pakendites. Samuti leiab paberipuit kasutust puitmassi ja paberi tootmisel. Mis veel üle jääb ning on metsas veelgi madalama kvaliteediga, sobib suurepäraselt taastuvenergia tootmiseks. Viimastel aastatel on Eestis suure kasvu läbi teinud nii otsene taastuvenergia tootmine puidu biomassi baasil kui ka energeetiliste toodete, nagu graanulid, tootmine ja eksport. Meie metsade heaks majandamiseks on oluline, et kasutust leiaks tasakaalustatult kõik kvaliteedid ja sortimendid.
Oluliseks arenguks on ka edasine tootlikkuse ja konkurentsivõime kasv.
See on aidanud meie puidutööstusel jõuda sinna, kus me täna oleme – aidanud kasvada Eesti ekspordil ja loonud juurde töökohti. Konkurentsivõime edasine kasv on vältimatu, et maailmaturgude tihedas konkurentsipositsioonis hästi toime tulla. Kogu metsandussektor pingutab, et meie väärtusahel alates metsast kuni lõpptooteni oleks efektiivne.
Seotud lood
Eile Riigikogus lõpphääletusel olnud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muudatused teevad metsaomanikele metsa majandamise lihtsamaks, piirangud selgemaks ning mõistlikumaks, samas muutub metsas toimuv paremini jälgitavaks.
Mets vajab hoolt, et aastakümnetegi pärast võiksime oma metsa väärtuseks pidada ja siinse liigirikkuse üle uhkust tunda. Aasta-aastalt on metsaomanikud aktiivsemalt metsi hooldama hakanud.
Puidutööstusettevõtetele tõi tänavune aasta kaasa stabiilsuse ning käibe kasvu, kuid oli eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikum kasumi poolest.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele