Keskkonnaministeeriumis valitseva korra­lageduse tõttu on juba aasta olnud suletud Eesti ainus ohtlike jäätmete ladestamiskeskus Vaivaras.
Arseenireostus ajendas auditi. Keskkonnaministeeriumi sise­auditi osakonna juhataja Urmas Hallika näitab asutusesisese kasutamise piiranguga siseauditit, mis tehti Vaivara OJKK (ohtlike jäätmete käitluskeskus) ümber toimunud korralageduse pärast. ­“Auditi ajendiks olid proovid, mis näitasid väljaspool keskuse territooriumi arseenireostust. Selgus, et nõrevee puhastid, mis peaksid ammu valmis olema ja ka vastu võetud, pole kunagi töötanud,” rääkis Hallika.
Ministeeriumis ei teadnud tema kinnitusel keegi, et puhastid ei tööta. “Meie saime sellest teada alles selle aasta talvel,” rääkis Hallika edasi ning imestas, et 2003.–2012. aastal keskuse operaatorina tegutsenud AS Ecopro ja keskkonnaministeeriumi allasutus, Vaivara keskuse otsene rendileandja keskkonnateabe keskus (praegu keskkonnaagentuur – toim) ei märganud, et puhastusseadmed ei töötanud.
Siseauditi ettepanekuga karistati praegust keskkonnaagentuuri haldusosakonna juhatajat Tiit Tamme hoiatusega, sest ta ei saanud hakkama viimase ehitushanke korraldamisega ega olevat Hallika sõnul sellest kedagi ka teavitanud.
 Ohtlikud jäätmed seisavad sadamas plastanumates
Sisuliselt on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse väravad olnud suletud juba aasta ning see on saanud Ida-­Virumaa ettevõtetele tõsiseks probleemiks.
“Ega ma ei saa ettevõtjana teha panust niivõrd ebakindlale partnerile. Vaivara on meist küll 25 km eemal, aga ma pean nüüd jäätmed riigist välja vedama. Selleks pean saama riigilt ohtlike jäätmete väljavedamise load, teise riigi sisseveo load, töötlemisload jne. See on kallim ja keerulisem lahendus, aga mis meil üle jääb,” rääkis pliiakusid ümbertöötleva EcoMetal ASi suuromanik Tõnis Kaasik.
Akude ümbertöötamisel jääb üle 5–6 protsenti ohtlikke jäätmeid, mida ettevõte sai eelmise aastani Vaivarasse ära anda.
Kaasiku sõnul on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus riigi infrastruktuuri osa, millest sõltub väga paljude, eriti just Ida-Virumaa tööstusettevõtete areng.
Kaebekiri ministeeriumile. Sillamäe sadamas vedelväetiste ladustamise ja lastimise-lossimisega tegeleva ASi BCT juhatuse esimees Aleksandr Volohhonski saatis septembris keskkonnaministeeriumile samal teemal kirja.
“Praegu oleme jõudnud olukorda, kus meie terminali territooriumil Sillamäe sadamas on 1 m3 plastanumates ladustatud juba 13 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid, mis kuuluvad hävitamisele,” kirjeldas ta tekkinud probleemi.
Volohhonski palus ministeeriumil võimalikult kiiresti lahendada Vaivara keskuse operaatorettevõtte leidmine, et ohtlike jäätmete tekkimisega seotud Ida-Virumaa ettevõtted saaksid tõrgeteta ja normaalselt oma tegevust jätkata ja arendada.
Tööle esimesel võimalusel. Keskkonnaagentuuri kinnitusel hakkab Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus tööle niipea, kui leitakse uus rentnik ja ollakse veendunud, et keskuse tegevus ei põhjusta keskkonnale ohtu.
Uue rentniku konkurss on praegu ettevalmistamisel, parimal juhul võiks keskus väravad lahti teha kevadel.
Tamm: ministeerium teadis probleemidest
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusega seotud korralageduse pärast sai karistada praegune keskkonnaagentuuri haldusosakonna juhataja Tiit Tamme. Ta ütleb kirjalikult saadetud vastustes, et tegelikult oli probleemidest teadlik ka ministeeriumi juhtkond.
Kas ja kellele Te olete rääkinud ministeeriumis probleemidest Vaivara ohtlike jäätmete keskuse (OJKK) veepuhastiga? Olin rääkinud eelmisele kantslerile Rita Annusele ja jäätmeosakonnale.
Jäätmeosakonnaga koostasime koos 2010 OJKK arengukava, kus oli sellest juttu ning lisaks veel investeeringuid nõudvaid asju. Kinnitamisele see kahjuks ei jõudnud.
Miks ehitushange venis? Kuna KIKiga sihtfinantseerimislepingu sõlmimine viibis ja puudusid ka paigaldatud puhastusseadme dokumendid, mille alusel oleks olnud võimalik kõik vajalikud toimingud teostada.
Kuidas iseloomustaksite seda, mis on aastate jooksul Vaivara keskuse ümber toimunud? Kuna tegemist on ainukese riikliku ohtlike jäätmete ladestuskohaga Eestis, siis selle vastu on tuntud alati palju huvi.
Kõige suurem probleem on olnud see, et kogu OJKK on olnud alates 2007. aastast ala­finantseeritud.
 
Tasub teada
Siseauditi tulemus
Hoiatusega karistati praegust keskkonnaagentuuri haldusosakonna juhatajat Tiit Tamme.
Väidetavalt ei saanud ta hakkama ehitushanke korraldamisega ega teavitanud sellest kedagi.
Vastuseks ütleb Tiit Tamm, et oli probleemidest rääkinud eelmisele kantslerile Rita Annusele ja jäätmeosakonnale.
Ministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Urmas Hallika lausus, et Tamm nimetati süüdlaseks, sest ta on ainsana praegu tööl neist, kes vastutavad Vaivara jamade eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.08.26, 11:23
Ülevaade: põllumajandustehnika tootja KUHNi 2026. aasta suvised tehnoloogiauuendused
KUHN on üks maailma vanimaid ja tunnustatumaid põllumajandustehnika tootjaid, kelle ajalugu ulatub üle 200 aasta tagasi. Ettevõte alustas 1828. aastal Prantsusmaal väikese sepikojana, mis valmistas töökindlaid tööriistu kohalikele talunikele.Tänaseks on nad kasvanud rahvusvaheliseks tehnoloogialiidriks, kelle masinad töötavad enam kui 110 riigis ning nende nimi seostub kvaliteedi, töökindluse ja praktilise innovatsiooniga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele