Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läänemere kala tuleks süüa mõõdukalt
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev selgitas tänahommikuses "Terevisioonis", et kui see teema kümmekond aastat tagasi aktuaalseks muutus, siis ELi osadelt liikmesriikidelt nõuti meetmeid, et selline kala ei satuks ELi turule. Näiteks Soome ja Rootsi saavad turustada Läänemerest püütud kala oma turul. Uuringute käigus võrreldi kalast saadavat kasu ning teiselt poolt võimalikku dioksiinikahju ning anti välja tarbijatele söömisjuhendeid.
„Kuna tollal Eesti veel ELi liige ei olnud, oli meil aega mõelda, kuidas toimida ning otsustati, et tarbitava räime maksimaalne pikkus võiks olla kuni 17 cm, kilu puhul kuni 12 cm ning merest püütavat lõhet võiks tarbida 1-2 korda kuus,“ selgitas Minjajev ja andis mõned täpsemad juhised merekala tarbimisel. „Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord selles osas üsna rahuldav. Kalaletist tuleks valida mitte suuri ja rasvaseid, vaid keskmise suurusega kalu. Vältida tuleb ainult suurte ja rasvaste kalade söömist."
Seotud lood
Eelmisel nädalal pandi Audru vallas Pärnumaal nurgakivi kaasaegsele Ecofarm TO Kalatöötlemiskeskusele.
Euroopa Liit toetab Saaremaa kalaärimehe, mittetulundusühingu Saarte Kalandus juhatuse liikme Mihkel Undrestiga seotud ettevõtmisi pea poole miljoni euroga.
Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks.
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.
Enimloetud
1
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
3
Viimased uudised
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Hetkel kuum
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele