Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus MAK on kooskõlas rahvusvaheliste keskkonnakaitse lepete ja siseriiklike eesmärkidega
„Paljud uue maaelu arengukava meetmed panustavad otseselt strateegiliste dokumentidega seatud eesmärkide elluviimisele, et oleks tagatud säästev põllumajandus, arvestades nii keskkonna- kui majanduslikke kaalutlusi,“ rääkis keskkonnamõju strateegilist hindamise läbiviimist juhtinud Hendrikson&Ko keskkonnaosakonna juhataja Riin Kutsar.
„Keskkonnamõju strateegiline hindamine andis kinnitust, et oleme maaelu arengukava väljatöötamisel liikunud õiges suunas,“ ütles Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. „Keskkonnameetmete eelarve moodustab kõige suurema osa maaelu arengukava vahenditest, võrreldes käesoleva perioodiga lisandub mitmeid uusi keskkonnatoetusi, laiendatakse mitmete olemasolevate keskkonnatoetuste ulatust ning keskkonnale pööratakse tähelepanu ka erinevate investeeringutoetuste raames. Sellest tulenevalt oli ka KSH ekspertide hinnang maaelu arengukavale positiivne“.
Maaelu arengukava vastavusanalüüsil käsitleti seoseid EL säästva arengu strateegiaga, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020, EL Läänemere piirkonna strateegiaga, „Säästev Eesti 21“ strateegiaga, keskkonnastrateegiaga aastani 2030, looduskaitse arengukavaga aastani 2020, Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2020.
KSH on koostatud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eelnõu põhjal, millega on võimalik tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
KSH aruande eelnõuga saab tutvuda SIIN.
.
Seotud lood
Põllumajandusministeerium saatis eile ministeeriumidele ja partneritele kooskõlastusringile „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ eelnõu, mille eelarve on üle 1 miljardi euro. Arengukavaga võetakse eesmärgiks toidutootmise ja -tööstuse efektiivuse ja keskkonnasõbralikkuse tõstmine ning maaettevõtluse arendamine.
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.
Enimloetud
1
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
3
Viimased uudised
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Hetkel kuum
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele