Eesti palgid Hiinas hinnas

“Põhjused, miks me ekspordime palki, on hind ja kvaliteet,” ütles Hiina ekspordiga tegeleva OÜ Hansamets juhatuse liige Janek Kronberg. Võrreldes mullusega on Eesti palgi­eksport Hiinasse kasvanud viis korda. Hansa­metsa ajasid Hiinasse Eestis kehtivad kvaliteedi­nõuded: saekaatrid ei võta vastu suure diameetriga ülekasvanud palki – paljud saeveskid ei ole tehnoloogiliselt võimelised sellist palki töötlema.

Seetõttu läheb jämedam palk Hiinasse, kus hinnavõit kõiki kulusid maha arvestades on Eesti turuga võrreldes 10–20%. “Kui ma võrdlen Hiina lepingut ja Eesti tingimusi, siis igal juhul vean Hiina, rääkis Kronberg. “Puhas kasum Hiina ekspordil on 10–20%, mõne palgimõõdu puhul ka 40–50%.”

Eelkõige  veab Hansamets Hiinasse üleküpsenud kuusepalki, millega Eestis ei oleks mitte midagi teha, kuid mis Hiinas läheb väga ilusti läbi. Toorme nappus annab tunda ka ehitusturul, kus on puudu kvaliteetsest saematerjalist. 

Raieotsust pidurdab ebastabiilne nõudlus. Otsmann peab erametsade kasutuse ebastabiilsuse olulisemateks põhjusteks nii majandamise keerukust, metsaomandite väiksust kui ka eri sortimentide ebastabiilset nõudlust.

“Väiksema metsaomaniku jaoks tähendab raieotsuse tegemine küllalt palju bürokraatiat ja seetõttu kaalutakse  otsust pikalt. Näiteks kui saepalgil on hea nõudlus täiesti olemas, siis ei pruugi see veel tähendada, et erametsaomanik raieotsuse teeb, sest paberipuu või küttepuu turul võib nõudlus olla väike. Seega jääb sel hetkel turule toomata ka saepalk,” rääkis Otsmann. Ühistuline tegevus ja erametsaomanike ühismajandamine on need, millega püütakse stabiilsust säilitada ja need on Otsmanni hinnangul turule ka positiivset mõju avaldanud.

Kommentaar:

Ümarpalgi eksport kasvas aastaga 13%

Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor

Ümarpuitu eksporditi tänavu kaheksa kuuga eelmise aasta sama ajaga võrreldes 13% enam, see on samas suurusjärgus kõigi puidu­põhiste toodete ekspordi kasvuga.

Saepalgi puhul on suhteline kasv olnud suurem, näiteks jutuks olevale Hiina turule isegi üle viie korra rohkem. Samas kogus, mis on Hiina kaheksa kuuga eksporditud – 45 000 tm –, on siiski väike, arvestades üldist saepalgi tänast turumahtu Eestis (ca 3 mln tm aastas) . Väiksematele tootjatele muidugi kuluks see kogus hästi ära. Tuleb aga alati silmas pidada, et turg on vaba ja mõnel määral eksporditakse tooret ikka.Tööstustel on kahtlemata soov väärindada kogu palk Eestis kohapeal, sest nii on Eestisse jääv lisandväärtus suurem. Aga toormeturg on vaba ja kui kellelgi on kasulik tooret eksportida, siis ta seda teeb. Kui saab eksportida madalakvaliteedilist palki, siis kõrgema kvaliteediga toore jääb ikkagi Eestise, mis võimaldab toota kõrgema kvaliteediga tooteid.Hiina puhul tuleb mängu see, et tühje merekonteinereid pole otstarbekas laevatada ja seega püüavad logistikafirmad pakkuda soodsat transpordihinda igale kaubale, millega õnnestub konteinerit täita. Kaupa on õigem muidugi eksportida siis, kui see on siin lõpuni töödeldud ja talle on antud võimalikult palju lisandväärtust.