Iga otsus on mõnevõtta ootamatu, teisalt salapärane. Otsevaates paistab toetuskärbe välja nõnda, et EL erinevad institutsioonid jagasid lubadusi enam, kui raha tegelikult oli. Kübaratrikk seisneb selles, et jagatud ülesanded on erinevad, kuid raha ikka üks ja seesama. 
Maagiline instrument on ka ristvastavuse (cross complience) nõue, millega tootja raha „tagasilõikamine“ võimaldatakse teistsuguste mittevastavuste eest  kui nõuab toetusmeede ise, mille eest toetust makstakse.  Minu meelest on ebaterve, kui rikkumistest sanktsioneeritavat raha  plaanitaksegi toetuste eelarve katteks. Põllumehel on justkui aukohus sanktsioonikassas osalemine.
Kõnesoleva  tagasilõikamise (kärpe) faktis vähemalt siiamaale ei nähtu kellegi „musta kinnast“ mängus olevat. Pigem  tuleneb see Eurotegelaste ja -intitutsioonide soovist näida heldem, kui rahakott  selleks võimalusi annab.
Hea nägu ühelt poolt paljastab enda tiigriloomuse teiselt poolt. Tiigrinäo selle poolest, et tiiger ütlebki jänesele häbenematult, et ega mul Sinu vastu midagi ei ole, aga amet on selline, et ma lihtsalt pean Sinu ära sööma, muidu jään ma ise nälga! Raha puuduse varjamiseks rakendatakse kontrolli ja karistamise karmisamist, mis kohati tegevpõllumehe põhiseaduslikele õigustele lausa riiveid tekitab (etteteatamata kontrolli õigus, salakaebuste käitlemine, avatud sissepääs ladudesse tootmishoonetesse, milleks tavakodaniku puhul kehtib läbiotsimise order jt.).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele