340 katsetust põllumeeste hüvanguks

Ka maisikasvupind on viimastel aastatel kasvanud. Ameerikase kinnitusel oli katselappidel näha hästi erinevate viljelusvõtete efektid. „Maisiga on sordiaretajad tublit tööd teinud ja nüüdseks ei ole silomais enam rohusilo konkurent vaid jõusööda konkurent. Kuna terad saavad vahaküpseks ja silo energiasisaldus tuleb tänu sellele väga kõrge,“ rääkis Ameerikas.

Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi Katsekeskuse juhataja Toivo Lauk rääkiski umbes kuu aega enne Viljeluspäevade toimumist, et katselappe rajati seekord kõige enam talirapsi ja talinisuga. Kuid on ka suvirapsi, suviteravilju ja maisi, lisaks heintaimed, hernes, lupiin, põlduba jne. Lauk kinnitas toona ka, et taliraps on talvitunud hästi ja ka taliterviljad on rahuldavalt talve üle elanud. Laugu andmetel on taliraps praeguseks katselappidelt koristatud ning esialgse kaalumise järgi oli talirapsi saagikus 4-5 tonni vahel hektarilt.

Põllumajandustehnikast sai seekordsetel Viljeluspäevadel esmakordselt Eestis näha enamlevinud mineraalväetiste külvikute töödemonstratsioone. Demosid jälgisid Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna töötajad, kes külvikute laotustulemuse iseloomustamiseks määrasid laotusühtlikkust. Osakonna juhataja Taavi Võsa ütlusel võib kõiki demos osalenud külvikuid põllumeestele soovitada – ükski neist ei tõusnud selgelt ülejäänutest paremaks ega jäänud halvemaks. Masinast olulisem on tema väitel laotatava materjali kvaliteet. „Vaid hea väetis võimaldab masina eeldustel realiseeruda,“ kinnitas ta.

Viljandi Katsekeskuses toimusid Viljeluspäevad kolmandat korda. Korraldasid neid 25 firmat ja asutust. Toimumiskoht aga muutub iga aasta rotatsiooni korras, et näidata põllumeestele erinevaid katsekeskusi erineva mullastiku ja kliimatingimustega. Järgmise aasta juuli alguses on kõik põllumehed oodatud Viljeluspäevadele Kuusiku Katsekeskusesse.

Kommentaar:

Avo Samarüütel - Ilm rikkus Viljeluspäevade katsetusi

Viljeluspäevad olid juba mõnda aega tagasi ja hakkavad juba ununema. Külastan ka väljaspool Eesti piire samasuguseid üritusi. Tänavustest Viljeluspäevadest meenub, et ilm ei soosinud katselappe ja palju asju jäi seetõttu nägemata. Sademeid oli väga vähe ja rapsi saagikus jäi väikseks. Aga uued kemikaalid, fungitsiidid – kõik on pidevas muutuses ja nende kohta sai Viljeluspäevadelt palju infot.

Käin iga aasta ka välismaal messidel – Saksamaa, Inglismaal jm. Alles äsja käisin ka Rootsis Malmö lähistel messil. See oli meie Viljeluspäevadega samasugune üritus. Lihtsalt sordid olid teised. Kasvatame Eestis ka väga palju Rootsi ja Taani sorte, kuid just produktiivsuses ollakse seal meist veel sammuke eespool.