Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljabörs maandab saagi hinnariskid
Copenhagen Merchants Groupi teraviljamaakleri Indrek Aigro sõnul võiks aga ka põllumehed saagi hinnakõikumise riske börsil kaubeldes vähendada. Järgneb Aigro intervjuu Äripäeva Põllumajanduse erilehele.
Mis on viljabörs?
Viljabörs on sarnane kõigile teistele toorainebörsidele. See on elektrooniline börs, mille eesmärk on kuvada vilja hinda - kui palju maksab teatud kvaliteediga vili teatud kohas.
Kes on kauplejad?
Kauplejad on peamiselt viljaga kauplevad ettevõtted, kes kasutavad börsi riskide juhtimiseks.
Piltlikult öeldes, on Eestis näiteks rapsiõlitehas, kelle kliendid tahavad temalt õli ja kooki osta. Põllumehed aga ei taha tehasele rapsiseemet müüa. Mida tehas saab teha? Ostab endale rapsi börsilt, mis aitab tal end kaitsta hinna kõikumise vastu. Börsi eesmärk on olla riskijuhtimise vahend.
Kui palju on Eestis viljabörsil kauplejaid?
Vähe, mõned suuremad vilja kokkuostjad ja mõned eraisikud ka.
Mis on põhjus, et börsil kauplejaid on nii vähe?
Põllumeeste madal kapitaliseeritus. See nõuab raha, kui tahad mingi positsiooni börsil osta. Kui hind hakkab sinu vastu liikuma, siis pead sinna raha alla panema, et selle positsiooni tagatis püsiks. Kui üks ettevõte hakkab sellega tegelema, siis peab olema riskijuhtimine hästi paigas. Peamiselt ei meeldi see raha, mis börsil kauplemise alla tuleb panna.
Tavaline põllumees saab ka viljabörsil osaleda?
Hetkel kuum
Saab küll ja tal tasuks seda teha. Põllumehe äri on ju selline, et talvel paned juba lukku väetise, kemikaalide ja seemne hinna. Lukku aga ei pane oma toote hinda - vilja hinda. Äri juhtimisel on loogiline panna korraga kinni nii oma kulud kui ka toote, mida müüd, hind. Muidu on su tegevus loterii.
Lähemalt Eesti põllumajandusettevõtjate olukorrast ja hinnangutest loe juba 29. augustil ilmuvast Äripäeva lisast Põllumajandus.
Seotud lood
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele