Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna selgusid edukamad toiduainetootjad
Täna selgus edukamate toiduainetööstuste edetabel. Ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest pidi olema vähemalt 51%.
2011. aasta TOPi koostamiseks võttis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna müügitulult suuremate ettevõtete andmed. Osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused olid äriregistris andmete kogumise ajaks skaneeritud.
Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võeti 2011. aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2010. aastaga, 2011. aasta ärikasum, kasumi kasv võrreldes 2010. aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2011. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis vähim punkte kogunud ettevõte.
28 miljonit eurot moodustas 2012. aastal kümne suurima käibega toidutootja ärikasum kokku. Muuseas – käibeliidrite TOP 10st kaheksa ettevõtet kuulub ka suurima kasumlikkusega majandavate firmade sekka. 35,1 miljoni euroni küündis 2012. aastal kümne kasumlikuma toidutootja kogukasum, 2011. aasta majandusnäitajate järgi oli see 31,7 miljonit eurot.
Loe kõigest täpsemalt täna ilmunud Äripäeva Tööstuse erilehest.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub taas toidutööstusi taotlema oma toodetele kvaliteedimärke Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) ja Tunnustatud Maitse (ristikumärk). Pääsukesemärk antakse kõrge kvaliteediga tootele, mis on valmistatud Eestis kodumaisest põhitoorainest. Ristikumärk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mille valmistamiseks kasutatud põhitooraine ei pea olema kodumaine.
Leiburi juhid usuvad, et edu tuli neile peamiselt tänu müügitulude suurenemisele ekspordi tõttu, uutele juhtimismeetoditele ning uutele headele toodetele.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.