Puu- ja köögiviljad õhutavad inflatsiooni

Köögiviljamahlade ja köögivilja kasvatamisega tegeleva Kadarbiku Köögivili OÜ juhatuse liikme Veiko Paki sõnul peaksid olema köögivilja ja puuvilja müüjad sellise statistika üle õnnelikud, aga tegelikult ei ole hinnad nii palju tõusnud. Pak tõi näitena 1994. aasta, kui Eesti porgandikilo maksis tootja jaoks vanas rahas 6 krooni. “Praegu on porgandi hinnad küll kõrged, aga kaks kuud tagasi maksis porgand tootja jaoks 17–25 eurosenti,” lausus Pak. Kapsakilo maksis tema sõnul 2009. aastal ­8 krooni, praegu 0,35 eurosenti, kui õnnestub hästi müüa. “Köögiviljade hind sõltub palju hooajast ja sellest, kuidas on eelnev aasta olnud. Köögivilja hind on alates krooniajast kuni praeguseni sõltunud pakkumisest,” märkis Pak.

Paki sõnul statistikaameti võrdlus absurdne.  “Tuleks võrrelda eelmist aastat tervikuna, aga ka see ei näita tegelikult midagi – see on viieaastane tsükkel, mis annab mingit pilti, kuidas hinnad üles-alla käivad,” selgitas Pak. Ta tõi näitena, et lillkapsas on praegu müügis rekordhinnaga, mis tuleneb Lõuna-Euroopa üleujutustest. “Kolme nädala pärast tulevad turule Eesti ja Läti lillkapsas ja siis on see hind umbes kolm korda madalam,” tõdes Pak.

Kadarbiku talu tõstaks hinda küll hea meelega ja seda selleks, et oma asjadega kergemini ja paremini hakkama saada.

Rääkides mahla hinnast, ütles Pak, et kui nad 2004. aastal alustasid mahla tootmisega, maksis porgandimahla liiter 9,5 krooni, aga nüüd maksab see 55–70 eurosenti, sõltuvalt kliendist. “Hinnad ei ole tõusnud. Oluliselt kallimaks on läinud müük, kui vaadata, millised olid poodide lepingud siis ja millised on nad praegu, kus tootja maksab müüjale müüdud kauba eest 12–21% sõltuvalt ketist,” selgitas Pak.

Hinna määrab see, kui hea saak tuleb

Puuvilja hulgimüüja Karskoona OÜ tegevjuht Janno Toming ütles samuti, et hinnad kujunevad vastavalt saagile ning nõudmisele ja pakkumisele. “Meie ei ole oma hinnapoliitikat üldse muutnud ja meie hindu ei kujunda. Hind kujuneb kasvatajate kuludest,” märkis Toming.

Tema sõnul näitab statistika seda, et kaupade omahind on tõusnud, mis tähendab, et kasvatajatel on kulud suurenenud. Toming ei osanud öelda, kui palju siis hinnad on tõusnud ja kui palju nad võiksid tõusta tulevikus. “Juurvilja- või puuviljasaaki ei saa prognoosida,” märkis ta.

Toming tõi näitena, et Eesti kartul võib minna näiteks odavamaks. “Kui paar aastat tagasi ei saanud kartulit eriti korjata, siis kui tänavu saab kartulit võtta, on hind teine,”  ütles Toming. Millise puuvilja hind on kui palju tõusnud, ei osanud Toming öelda.