2012. aastal toetati maaelu arengut 166,8 miljoni euroga, selgub maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) seirearuandest.
„2012. aasta ülevaade näitab, et praegusel rahastamisperioodil tehtavad investeeringud maaelu arendamiseks hakkavad suures jaos valmima, sest toetused makstakse välja pärast objektide valmimist ja väljamaksed on eelmisel aastal suurenenud. Võib öelda, et hakkame jõudma arengukavas püstitatud eesmärkide täitumiseni,“ ütles Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Maaelu arengukava 2007-2013 senise kuue rakendusaasta jooksul on põllumajandustootjatele, muudele maaettevõtjatele, külaseltsidele ja kohaliku elu edendajatele makstud toetusi enam kui 614 miljonit eurot. Seega oli 2012. aasta seisuga välja makstud 66% arengukava 935 miljoni euro suurusest eelarvest. „2013. aasta esimesel poolel on maaelu vahendite kasutamise tempo olnud jätkuvalt kiire ja käesolevaks hetkeks on kasutatud 75% arengukava vahenditest,“ lisas Illar Lemetti.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 on suunatud Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmisele, keskkonna ja paikkonna parandamisele, maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamisele.
- säilitatud  23 000 hektari ulatuses Natura 2000 põllumajandusmaad ja 55 000 hektari ulatuses Natura 2000 erametsamaad;
- ellu viidud enam kui 1200 külauuendusprojekti;
- ellu viidud enam kui 700 mitmekesistamise projekti;
- ellu viidud ligikaudu 6000 Leader projekti.

Seotud lood

Uudised
  • 31.05.13, 12:05
Räägime rahast: maaelu arengukava 2014-2020
Maaelu arengukava 2014–2020 eelnõu on mahukas dokument, mille alusel jõuab Eesti maaellu järgmise seitsme aasta jooksul 936 miljonit eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele