Toiduturu tulevik – hinnatõus ja 0-kasum?

Välismaine kraam taas peale tungimas. Siiani on avalikkuse ette jõudnud peamiselt lihatööstust tabanud löögid, tegelikult käib pinev võitlus ka näiteks juustuturul – Leedu ja Poola odavat juustu tuleb meile endiselt hulgi, samas on juust ka piimatööstusele kriitilise tähtsusega eksportkaup. Ragistatakse ka teistes valdkondades – väidetavalt dumpinghinnaga ei-tea-kust tulev kala, kodumaistest palju odavamad hoidised, konservid, mesi, munad, kuivained, puuviljad jne. Ostja eelistus aga hakkab kodumaisuselt kalduma hinna poole. Pealegi – Eesti firma paneb küll oma kaubale uhkelt peale lipumärgi – toodetud Eestis – selle tooraine aga võib pärineda ükskõik kust.  

Võrreldes investeeringuid, siis 2008. aastal mahtusid toidutööstuse ja põllumajandusettevõtete rahapaigutused ühte suurusjärku, ulatudes mõlemas valdkonnas üle 180 miljoni euro. 2012. aastal moodustasid põllumajandussektori investeeringud juba üle 200 miljoni euro, toidutööstuses aga jäid 76 miljoni euro piirimaile. Kas see tähendab, et kodumaisel toidutööstusel hakkab vedru maha käima? Poeriiuleid vaadates seda ei arvaks.

“Mul on kahju tõdeda, et see aasta on kaasa toonud skandaalsed teated toiduainete koostisosade kohta,” tunnistas Potisepp. “Toiduliit ei saa seda kuidagi heaks kiita. See on taunimisväärne ja heidab varju kogu meie toidusektorile.”

Atria Balticu juhatuse esimees Olle Horm tunnistas, et kergeid aegu pole toidutööstusele siinmail määratud. Näiteks Atria pole kogu oma kaheksa tegevusaasta jooksul Eestis kasumit näinud. Selle kaheksa aastat jaotab Horm tinglikeks perioodideks, mis on toidutööstuse olukorda määranud ja millest igaüks sisaldas põhjusi, mis kasumi nullisid. Näiteks aastatel 2004–2008  kasvas küll müük 15%, aga samapalju kerkisid ka palgad, suurenes allahindluste osa ja turule sisenes uusi tegijaid. Hormi sõnade järgi liikus võim toidusektoris just sel perioodil kaubanduse kätte. Edasi tuli juba majanduskriis, kukkus müügimaht, kärbiti palka – Horm iseloomustas seda ­aega kuni 2011. aastani kui optimismi surma ja kibestumise ajajärku.  Tähtis pole kasv, vaid rahavoog ja kasum. Praegu on Olle Horm seda meelt, et turul pole kuskile kasvada, mistõttu seisva veega tiigi ja toidutootmise vahele võib tõmmata võrdusmärgi.

“Räägitakse palju vajadusest kasvada, aga tegelikult ei ole kasvamine tähtis – praegu on tööstusele tähtis teenida kasumit,” nentis Horm. “Ma ei saa kuidagi jagada analüütikute ja pangategelaste prognoosi toiduainete hindade langemise kohta – seda eriti pikemas perspektiivis. Näiteks ainuüksi tänavu veebruaris kallinesid lihatooted 7,3%, olles toiduainetest puu- ja köögiviljade kõrval üks kiiremaid tõusjaid.”

Teda teeb morniks, et kaubandus riisub müügilt viimasegi koore, tööstuse osaks jääb vaid sisendite hinnatõusudega võidelda ja tootevalikuga laveerida, et hinges püsida.

“Üha laienev ketistunud kaubandus võitleb umbes kümne protsendi katmata turu pärast, aga tarbijaid ju juurde ei tule, pigem jääb vähemaks,” ütles Horm. “Kasv saab tulla ainult kellegi arvel, keegi peab pillid kotti panema. Uusi ettevõtteid siia pole tulemas, küll aga võib neid olla minemas. Ja mitte omal tahtel minemas. Lihtsalt kusagil Põhjamaades mõni pankur keerab rahakraani kinni.”

Eesti Panga president Ardo Hansson tunnistas toidutööstuse konverentsil, et usub sel aastal maailmamajanduse mõningast kiirenemist, see annab tema sõnul lootust ka Euroopa ekspordikäibe kasvuks. “Samas ei ole sisenõudlus taastunud, ka tänavuseks aastaks on ette näha mõõdukat miinust,” ütles Hansson. “Positiivsem arengusuund on see, et toormehindade kiire hinnatõus näib olevat peatunud.”