Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geograafilise tähise „Estonian vodka“ taotlusele tuli vastuväide
Estonian Spirit OÜ taotlusele registreerida geograafiline tähis „Estonian vodka“ laekus tähtajaks alkoholitootjate AS Liviko, AS Remedia ja Altia Eesti AS ühine vastuväide. Taotluse ja arvamuste läbivaatamiseks moodustab põllumajandusminister komisjoni.
Põllumajandusministeerium kogus tagasisidet Estonian Spirit OÜ esitatud taotlusele 29. aprillini 2013, selleks ajaks laekus üks vastuväide. Nüüd on geograafilise tähise taotlejal (Estonian Spirit OÜ) aega oma arvamuse esitamiseks aega üks kuu. Seejärel peab põllumajandusministri moodustatud komisjon tegema kolme kuu jooksul ministrile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Seejärel saavad taotleja ja muud menetlusosalised esitada ministeeriumile oma arvamused, misjärel otsustab ministeerium, kas taotlus edastada Euroopa Komisjonile või mitte.
Eestile on reserveeritud kaitstud geograafiline tähis "Estonian vodka", mida kohalikul viinatootjal on võimalik taotleda läbi Põllumajandusministeeriumi. Eesti peab vastava toimiku esitama Euroopa Komisjonile hiljemalt 20. veebruariks 2015.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jättis Estonian Vodka geograafilise tähise Euroopa Komisjonile edastamata ja saatis selle Estonian Spiritile tagasi, kuna ministeeriumi hinnangul sisaldab taotluse tehniline toimik puuduseid, mis tuleb eelnevalt likvideerida.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.