AS A. Le Coq juurutas uue tehnoloogia ning sai valmis esimesed laarid paremini säilivat õlut, milles on kasutatud kodumaist õlleotra.
“Õlleodra kasutamine parandab vahu omadusi ja tagab paremini õlle stabiilsuse,” põhjendas A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop, miks nad võtsid selle aasta alguses kasutusele täiendatud tehnoloogia. “Kui praegu on õlle säilivusaeg pool aastat, siis tulevikus tahame me tänu uuele tehnoloogiale tõsta kõikide õllede säilivusaja aastani.”
Tehnoloogia juurutamist alustati kangetest õlledest, esimesed laarid on valmis ja villitud ning uudse tehnoloogiaga valminud õlu jõuab peagi poelettidele. A. Le Coq investeeris uude tehnoloogiasse umbes 150 000 eurot.
Noop: Eestis võiks olla ka linnasetehas.
Ameerikase andmeil kõigub söödaodra tonni turuhind börsil 200 ja 250 euro vahel.
Taust
A. Le Coq investeeris 150 000 eurot tehnoloogiasse, mis võimaldab õlle tootmisel sõltuvalt odrasordist kasutada 5–10 protsendi ulatuses kodumaist õlleotra.Uus tehnoloogia parandab õlle omandusi, eelkõige vahtu ja säilivust. Kui seni on õlle säilivusaeg pool aastat, siis uus tehnoloogia võimaldab pikendada säilivusaja aastani.Esimesena on uue tehnoloogia järgi valminud kanged õlled.Kasvatamiseks on spetsiaalsed sordid. Õlleodral peab olema kõrge tärklisesisaldus ning madal proteiini- ja kiudainetesisaldus.Kvaliteetse õlleodra tonni hind võib olla 30–40 eurot enam kui söödaodra tonni hind.Linnasetehased - Eestis suleti viimased tehased 1990. aastate lõpus.
Kommentaar
Regionaalne ettevõte saab mahuga mängida
Margus Kastein, ASi Saku Õlletehas tegevjuht:
Ma olin kuulnud, et A. Le Coq tegeleb õlleodraga, aga kuhu nad sellega välja on jõudnud, ei teadnud. Nende argumenti, et õlleodra kasutamine parandab vahu omadusi ja õlle stabiilsust, suhtun ma reserveeritult. Ei usu, et väikese partii õlleodra juurde panemine olulist efekti annab. Võib-olla on siin tegu rohkem turundusnipiga.
Julgen kinnitada, et õllelinnased, mida meie kasutame, on kvaliteetsed. Kuulume Carlsbergi gruppi ja meie grupil on väga konkreetsed nõuded oma toorainele, kaasa arvatud odralinnastele. Meie tooraine ostetakse sisse tsentraalselt ja Carlsbergi ostuosakond ei asu Eestis.
Me oleme ikkagi globaalne ettevõte ja A. Le Coq on ainult regionaalne ettevõte. Tõenäoliselt on nendel rohkem paindlikkust ja võimalusi väiksemate mahtudega mängida. Samas ei tea ma Eestis ühtegi ettevõtet, mis suudaks meile tarnida püsivalt kindla kvaliteediga ja kogustes vajalikku tooret. Kui selline ettevõte leidub, siis võiks ta meie uksele koputada. Aga uks, millele koputada, ei asu Eestis.
Õlleotra on veidi keerulisem kasvatada
Andres Lindam, Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse esimees:
Oleme õlleotra kasvatanud kahel viimasel aastal ning kindlasti külvame seda ka tänavu kevadel. Eelmisel aastal saime õlleodra saagiks 5 tonni hektari kohta. Õlleotra on tulus, ent natuke keeruline kasvatada, sest see peab vastama teatud standarditele. Kui ei vasta, läheb loomasöödaks. Eesti põllumees on kindlasti seda meelt, et kui saaks oma vilja hea hinna eest Eesti ostjale ja veel parem kui naabrimehele müüa, siis seda ta ka teeks.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele