Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalle Palling: Uus jahiseadus arvestab kõikide osapoolte huvidega
’’Seni on kohtumistel kõikide huvigruppidega lisandunud hulgaliselt muudatusettepanekuid ning arutelud nende üle jätkuvad keskkonnakomisjonis ka järgmisel nädalal,’’ lausus Palling.
Reformierakondlasest parlamendisaadiku sõnul on jahimeeste suurimaks mureks olnud 64 jahipiirkonda, kel tänaseks puudub jahimaa korraldamise kava. „Kehtiv seadus näeb ette nende moodustamist 1. märtsiks. Jahipidajate hirmudel, et 1. märtsil lõpeb jahimeestel õigus antud jahipiirkondades jahti pidada pole mingisugust alust. Täna kehtiv seadus annab ammendava loetelu juhtudest, mil jahipidamisõigus katkeb ning jahimaa korralduskava puudumine sinna loetellu ei kuulu,’’ rõhutas Palling.
Uus jahiseadus ei näe enam ette sellist jahimaade korraldamise filosoofiat nagu seda oli tehtud senini. See on ka peamine põhjus, miks nendes 64 jahipiirkonnas on jahimaade korralduskavad kinnitamata. Uus seadus seda neilt enam ei nõua,’’ sõnas Kalle Palling.
Uut jahiseadust on keskkonnakomisjon arutanud viiel korral ning kaasatud on olnud kõik seadusega seotud sihtrühmade esindajad.
Jahiseaduse eelnõu on plaanitud seadusena Riigikogus vastu võtta hiljemalt 28. veebruariks.
Seotud lood
Neli aastat ette valmistatud ning jahindusfoorumites pikalt arutatud jahiseaduse eelnõu tekitab metsamaa omanike ja jahimeeste vahel palju eriarvamusi.
Jahiseaduse eelnõus tuleks arvestada nii pindala kui ka omanike arvu kriteeriumiga.
Põllumeeste Keskliit ja EPKK saatsid keskkonnakomisjonile kirja, milles juhitakse tähelepanu menetletavas jahiseaduses väiksemate maaomanike mittearvestamisega.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
6
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele