Piimatootmine on Eesti arenemisvõimelisim põllundusvaldkond, kuid üldine turuolukord kipub vähemalt väiketootjatele nutuvõru suu ümber tooma
Nii on väikeste, alla sajapealiste piimakarjade arv aasta-aastalt vähenenud - kui 2005. aastal oli jõudluskontrolli alustes karjades keskmiselt alla 40 piimalehma, siis praeguseks on keskmise karja suurus kasvanud pea 80 lehmani. Kuna piima kogutoodang püsib suurusjärgus, siis ilmnebki järjest süvenev tõsiasi, et piimatootmine koondub suurfarmidesse. Peamiselt on olnud sunnitud piimatootmist lõpetama väiksemad tootjad, kellelt tööstused on loobunud piimavarumisest. Põhjuseks on sageli liiga kõrge transpordikulu, mis kaasneb väikeste piimakoguste järele sõitmisega.
Farmerid: päriselt väikekarjad ei hääbu
Farmerid ise usuvad siiski, et väikesed piimakarja pidajad siiski päriselt ei hääbu. Küll rõhutavad nad, et piimatootja vajab vähegi tulemuslikuks majandamiseks stabiilsust, sest näiteks teraviljakasvatuses on käibe intervall üks aasta, sealihatootmises umbes kuus kuud, vasikast saab piima andev lehm alles paari aasta pärast.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurme sõnul on tõsi, et väikekarjade omanike arv on vähenenud, kuid ta lisas, et selleks ainsaks põhjuseks ei ole suutmatus ots-otsaga kokku tulla. "Väiksemad tootjad loobuvad esmajärjekorras sellepärast, et suurtootmine on olnud aastaid põllumajanduspoliitiliste meetmete poolest eelisseisundis."
Põllumajandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialisti Hindrek Riikoja sõnul on piimalehmade arv tõepoolest vähenenud, kuid samal ajal on piimatoodang pidevalt kasvanud.
NUMBER
• 89 626 piimaveist oli 30.05 seisuga arvel Jõudluskontrolli Keskuses. Piimalehmad jaotusid 994 karja vahel, millest enim ehk 136 Pärnumaal.
• 80% jõudluskontrollis olevatest piimalehmadest on pärit üle sajapealistest karjadest, enim lehmi on registreeritud 300-600pealistes karjades.
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 05.11.13, 10:40
Murakas: piimanduse tuleviku märksõnadeks on jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime
Piimatootmine ja –töötlemine saab elus püsida vaid konkurentsivõimet silmas pidades.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele