Kuna järgmisel aastal avas PRIA investeeringute toetuste vooru, esitasid nad toetuse taotluse, eesmärgiga parandada veelgi loomade heaolu ja keskkonnanõuetele vastavust. Plaan oli minna üle ootealaga robotlüpsile (lüpsjate asemel lüpsavad lehmi robotid), kõik muu jääb lehmade jaoks samaks peale selle et udara veerandid lüpstakse tühjaks eraldi piimavoolu järgi.
„Nüüd oli vaja lauda kõrvale teha uus hoone robotlüpsimasinate tarvis ja lehmadele ooteala, enne robotitesse sisenemist - neid ehitustöid tehti panga finantseeringuga. Kogu taotletud investeeringu projekt oli mahult palju suurem, juurde sai ehitatud üks uus silohoidla, lisaks renoveerisime neli silohoidlat ja soetasime ka vajalikke masinaid juurde,“ rääkis Kokk juba eelmisel aastal alanud tegevustest.
Ta ütles, et DeLavali automaatse robotlüpsiplatsi kasutusele võtuga on lehmade piima väljalüpsi näitajad suurenenud. Eelmisel aastal oli väljalüps lehma kohta 10250 kg, pärast esimest kvartalit on väljalüpsi numbrid 10460 kg keskmiselt lehma kohta aastas ja juht ennustab numbrite tõusu veelgi. Need lehmad, kes on kõrgema väljalüpsiga grupis, neid lüpstakse kolm korda päevas ja nende piimatoodang jääb keskmiselt 47 kg kanti päevas. Samas laktatsiooninumbritest rääkides sõnab Kokk, et karja keskmine laktatsioonide arv on 2,56.
„Loodan, et seoses robotlüpsiga, lehmade karjas olemise aeg suureneb. See peaks tõusma keskmiselt kolme laktatsioonini, see oleks väga hea. Kui varasemalt mõjutas karjas püsimise aega udara probleemid, siis nüüd need loodetavasti vähenevad,“ avaldas Kokk. Ta lisas, et robotlüpsilahendusega vähenes laudas tööliste vajadus nelja inimese võrra, mis annab aastas palgafondis loodetavasti kokkuhoidu.
Järgmisest investeeringuvajadusest rääkides ütles Kokk, et veistele on vaja uusi kõrvatranspondereid, mis jälgib lehma ööpäevaringselt. Seda nimetatakse DeLaval Plus käitumisanalüüsi süsteemiks. See süsteem võimaldab tuvastada lehma aktiivsust, mille järgi saab määrata looma täpse innaaja. „See teeb oluliselt lihtsamaks farmielu. Selle süsteemiga saame jälgida ka muid looma tervisenäitajaid: mäletsemist, söömisaegade kõrvalekaldeid mõõta, puhkeaega ja aitab tuvastada varakult haigeid lehmi. Praegu on meil kasutuses ka DeLavali aktiivsusmõõturid ja me määrame innaaega selle järgi,“ selgitas ta.
Tavexi farmis toimunud kliendipäeval tutvustas DeLaval grupiviisilise robotlüpsi lahendusega VMS V300 varustatud lüpsiplatsi. Fotod: Juuli Nemvalts.

17 fotot
- Tavexi farmis toimunud kliendipäeval tutvustas DeLaval grupiviisilise robotlüpsi lahendusega VMS V300 varustatud lüpsiplatsi. Fotod: Juuli Nemvalts.
Investeering aastateks
DeLavali tootejuht Meelis Müil toonitas, et Tavexis töötavad VMS V300 lüpsirobotid tagavad oluliselt parema lüpsivõimekuse: kui tavaliselt lüpstakse piima lüpsiplatsil üldise piimavoolu järgi, siis uus nisatuvastustehnoloogial põhinev lüpsirobot lüpsab udara iga veerandit eraldi ja võtab nisalt kannu alt ära täpselt konkreetset nisa arvestades.
Kuna Tavexis on nüüd kaasaegsem robotlüpsiplatsi lahendus, siis Müili sõnul töötab tehnika aastaid ilma, et tuleks karta seadmete füüsilist vananemist. „Kuigi tarkvara pool eeldab aastate pärast kaasaaegsemat elektroonikat, videotöötlust ja paremat nisatuvastust jne. Aga esimesed kümme aastat on hooleta ja viieteistkümne aasta pärast on ehk midagi moodsamat juurde leiutatud,“ muigab Müil.
Tema sõnul sobib selline lahendus nagu Tavexis farmidele, kus loomi on 500-600 või rohkem. „Arvestusega, et lüpsiplatsile on paigutatud 8 lüpsirobotit, suuremale karjale siis 10 või 12 robotit. Lahendus sobib ka nendele farmidele, kus lüpsiplats on töös olnud juba 10-15 aastat aga laudad ja muud farmihooned soovitakse jätta samasse kohta, sama tehnoloogiaga. Siis osutubki otstarbekaks ja praktiliseks lahenduseks nagu siin, et paneme robotid lauda kõrvale juurde ehitatavasse hoonesse. Nii saab läbi väiksemate investeeringu vajadustega.“