DeLaval – 20 aastat Eestis

Kui esimesed piimajahutid tõid soomlased ja rootslased Eestisse juba 1993. aastal, siis DeLavali (esialgse nimega Alfa Laval Agri Eesti AS) asutamine toimus mõni aeg hiljem – aastal 1996. Esimesed aastad oli ettevõtte põhiliseks müügiartikliks piimajahutid ning torusselüpsiseadmed, sh nende jaoks loodud pesumasinad, mida müüdi ka nõukogude ajast pärinevatele vanamoodsatele torusselüpsiseadmetele.

„Rootslased ei olnud oma elus nii pikki piimatorusid näinudki, mis 70-80ndail Nõukogude Liidu lautades väga populaarsed olid. Nii hakkasid sealsed insenerid valmistama spetsiaalselt meile mõeldud pesumasinaid. Need olid väga võimsad ning efektiivsed ja said pestud ka ligi poolekilomeetrise piimatoru,“ meenutab DeLavali tootejuht Ervin Peik.Tasapisi hakati iganenud torusselüpsiseadmeid asendama kaasaegsetega. Piima lüpsti toiduainetele mõeldud roostevabast terasest torustikku, mis paiknes lehmadest kõrgemal ja juhtis piima jahutisse. Torusselüpsiseadmed hõlmasid nii lüpsiriistu, torustikke kui ka vaakumpumpasid.DeLavali meeskond võttis oma eesmärgiks parandada Eesti piima kvaliteeti ja lihtsustada tootjate tööd. Piimaproovid oli 90ndail ikka tõesti kehvad, aga keskmiselt viie aastaga saadi riigile ring peale tehtud ning toodangu kvaliteedi igal pool oluliselt paremaks. Tänu DeLavali puhastusseadmetele ja piimajahutitele muutus ajalooks rääsunud piimamaitse ning kombinaatide tagasisides nenditi koguni, et piim on saanud isegi „liiga puhtaks“. Nii jättis DeLaval oma esimese jälje Eesti piimatootmisse.1998. aastal võeti Eestis kasutusele esimene DeLavali söödamikser Optimix, mille omanikuks sai Jaak Hinrikuse eestvedamisel Põlva POÜ. Varasemalt oli antud lehmadele söödad ette eraldi, nüüd hakkas laialdasemalt levima veiste söötmine täisratsioonilise segusöödaga. Kõik söödad – silo, hein, jõusööt ja muud täiendsöödad segatakse ja antakse ette korraga.Kui tehnoloogia ja kvaliteet oli paigas, hakati mõtlema, kuidas vähendada tööjõukulusid. Esimese lüpsimasinana hakati Eestisse tooma Milk Master seadmeid ja juba 90ndate lõpus hakati vaikselt uuendama lüpsiplatse ja mõtlema vabapidamislautadele. 2000ndate alguses rajati DeLavali kaasabil Põlva POÜle Ameerika eeskujul üks Eesti esimesi suuri külmlautu, kus põllule keset tühermaad ehitati 1000 lehma jaoks farm. Siit sai alguse suund suurtele külmadele vabapidamislautadele, suurendati karjasid, viimistleti lautu, täiustati ventilatsiooni ja parendati põrandaid.Suurem tähelepanu loomade heaolule

2005. aastal paigaldati Eestis esimesed DeLavali lüpsikarussellid ja elektriline pöörlev sügamishari. Aasta hiljem võeti kasutusele DeLavali rakuloendur DCC, mis parandas kariloomade tervisliku seisundi jälgimise võimalusi. Aastal 2007 algas Eestis DeLavali vabalüpsisüsteemi VMS robotite müük, mis muutis traditsioonilist lüpsimeetodit, vähendades inimtöö vajadust. Ühtlasi jättis süsteem talunikele rohkem vaba aega ning nüüd sai farmer keskenduda lüpsmise asemel muudele töödele. Täna tuleb nentida, et nii nagu autost sai igapäevaelu osa, on automatiseeritud lüpsmisestki saanud väga levinud praktika.2012. aastal võeti Eesti kasutusele DeLavali revolutsiooniline ja ainulaadne piima analüüsiseade Herd Navigator, mis annab piimatootjatele paremad võimalused igapäevaselt karjakasvatust juhtida nii reproduktiivsuse, lehmade tervise kui ka söötmise osas. See on esimene DeLavali süsteem, mis nõustab piimatootjat iga konkreetse lehma andmete järgi. Ja seade on toonud väga häid tulemusi ning selle baasil võib öelda, et kvaliteetse piima tasuva tootmise aluseks on asjakohased tarkvaralahendused koos tehnoloogia automatiseerimisega.„Eesti on küll väike, kuid alati maailma esimese 3-5 piima tootva riigi hulgas, kus võetakse kasutusele uusi tehnoloogilisi seadmeid,“ ütleb DeLavali tootejuht Meelis Müil ja lisab: „Eesti põllumees ei kuluta edevusest, vaid siis, kui näeb investeeringus potentsiaali. Võib öelda, et meie piimatootjad on väga kriitilised ja samas väga innovatiivsed. Nad külastavad Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika ja Hiina farme ning on kursis tehnoloogia arenguga. Ja nad mõistavad, et Eestis on tegelikult väga head tingimused efektiivseks piimatootmiseks, sest me ei pea tooma joogivett 80 km kauguselt ega tellima lehmadele heina sadamast 1000 km kaugusel nagu Hiinas.“Farmipidaja edu võti on jätkusuutlik piimatootmine