Solovjov ja Kivine: Eesti piimanduse suur küsimus on väärindamine, mitte tootmine

Eesti piimatootmine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, kuid see ei tähenda automaatselt, et kogu toodang oleks võimalik või mõistlik Eestis ära töödelda. Valio Eesti juhi Maido Solovjovi sõnul väärindavad Eesti tööstused praegu umbes 60 protsenti siin toodetud piimast, samal ajal kui ligi 40 protsenti liigub toorpiimana riigist välja.

See tõstatab sektori jaoks ühe olulisema küsimuse: kas Eesti peaks püüdma senisest suuremat osa piimast kohapeal töödelda või on toorpiima eksport praegustes turutingimustes paratamatu osa piimanduse ärimudelist?

EPIKO juhi Ülo Kivise sõnul on Eesti piimandus muutunud viimase kümnendi jooksul märksa rahvusvahelisemaks. Kui Vene turu sulgumine sundis piimatööstusi otsima uusi eksporditurge, siis samal ajal tuli kohandada ka toodangut uute klientide ja sihtturgude vajadustega.

Piimatootmise kasv ei ole tulnud niivõrd loomade arvu suurenemisest, vaid eelkõige paremast tootlikkusest ja efektiivsemast tootmisest, märgib Kivine. See tähendab, et Eesti piimafarmid suudavad toota rohkem ja tõhusamalt, kuid tööstuste võimekus kogu seda piima kohapeal väärindada ei ole samas tempos kasvanud.

Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kui palju Eestis piima toodetakse, vaid ka selles, millised on tööstuste investeerimisvõimalused, ekspordikanalid ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

Saates tuleb pikemalt juttu ka E-Piima pankrotist ning selle mõjust Eesti piimaturule. Arutletakse, mida see juhtum näitab Eesti piimatööstuse investeeringute, eksporditurgude ja finantseerimise kohta ning kuidas on muutunud tootjate kindlustunne.

Solovjovi hinnangul ei tohiks ühe ettevõtte probleeme automaatselt laiendada kogu sektorile. E-Piima juhtum on küll oluline ja valus, kuid see ei tähenda tema sõnul, et Eesti piimandus tervikuna oleks nõrk või perspektiivitu.

Küll aga tõstab juhtum esile riske, mis kaasnevad suurte investeeringute, keeruliste eksporditurgude ja maailmaturu hinnakõikumistega. Piimatööstus sõltub suurel määral nii toorpiima hinnast, rahvusvahelisest nõudlusest kui ka sellest, kui hästi suudavad ettevõtted oma toodangut kõrgema lisandväärtusega turgudele müüa.