Hormuzi väinast välja kasvanud väetisekriis sunnib põllumehi uute lahenduste poole
Suletud Hormuzi väina pärast on väetiste hinnad maailmaturul meeletult kerkinud ja see sunnib kohalikke põllumajandustootjaid otsima nutikamaid lahendusi väetisele.
Euroopa Komisjon avaldas 19. mail 2026 ELi väetiste tegevuskava. Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul ei paku see põllumeestele kiiret lühiajalist leevendust ning väetisi süsiniku piirimaksu (CBAM) alt välja ei arvata.
Euroopa Komisjon võttis eile, 19. mail vastu väetiste tegevuskava, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kasvavate väetisehindade ja -nappusega, tugevdada omamaist tootmist ning vähendada Euroopa sõltuvust impordist. Kava aitab komisjoni teatel tagada Euroopa toiduga kindlustatust ja tugevdada strateegilist autonoomiat.
Globaalsed väetiseturud liiguvad olukorda, kus hinnad ei peegelda enam klassikalist nõudluse ja pakkumise tasakaalu, vaid pigem geopoliitilist riski, tarnekatkestusi ja kasvavat ebakindlust. Sellise hinnangu annab ICIS-e analüütik Chris Vlachopoulos, tuginedes 21. aprilli turuanalüüsile.
Globaalne väetiseturg liigub 2026. aasta kevadel taas pingelises suunas: Lähis-Ida konflikt, häired Hormuzi väinas ning piiratud tootmine on viinud mitme peamise väetise hinnad järsule tõusule. Samal ajal on nõudlus ebaühtlane ning ostjad tegutsevad ettevaatlikult, lükates oste edasi lootuses, et hinnad stabiliseeruvad.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.